WTF just happened?

Tõsiselt. Rootsi tripp oli ikka tõsine mida kuradit. Algus oli megaäge, sai laevas korralikult pidutseda ja pilte teha ja nalja ja juua. Ja siis sai veits shopatud ja linnas ringiratast käidud... aga kui üks hetk avastada, et laev väljub 45 minuti pärast ja me oleme Liisaga kahekesi kuskil keset linna... Ilmselgelt paneme me täiega jooksu, et sadamasse jõuda ja siis mingi hetk avastasime, et me kiirustasime totaalselt vastassuunda. Ja siis juhatati meid mitmeid kordi, millise bussiga sõita ja kuhu, aga me ikka suudame valesse lõpp-peatusesse sõitva bussi peale istuda. Ausõna, kuidas on üldse võimalik, et nii õnnetud juhused kõik korraga tulevad?

Igatahes jah, sadamasse jõudsime 15 minutit liiga hilja ja ostsime piletid järgmise õhtu laeva peale. Aga kuna meil ju hotellituba vms polnud ja õues oli külm ja meil olid kaasas ainult pangakaart ja id-kaart (ofc ülejäänud asjad reisisid õige laevaga Eestisse tagasi..), siis istusime McDonald'sis... kõigepealt ühes, kus oli nunnu abielus mustanahaline, kes meid kangesti aidata soovis, aga arvas, et ta naine hakkaks midagi kahtlustama, kui ta kahe noore tšikiga sisse jalutaks. :D See pandi kinni ja ÕNNEKS leidsime 24H avatud McDonald'si, kus me siis terve öö veetsime. Jep, jõime kohvi ja lihtsalt istusime kergelt 7 tundi ühe laua taga ja jälgisime purjus rootsi noori. Ja harisime neid (because Estonia is the capital of Poland! Seriously, where's your brain?!).

Kella 6ks liikusime tagasi sadamasse ja seal oli niiiii külm. Sest tore on end kuumaveepudelite ja kätekuivatuspuhuritega soojendada. Ja fuck the security guy, kes meid laeva sooja ei lasknud, kui see kell 10 sadamasse jõudis. -.- Sest ükskõik ju, oodake 15.30ni, mis seal ära pole. Õhhhh. Kõige jõhkram passimine üldse. Nagu... kokku 22 tundi TÜHJA PASSIDA. Sest linnas on külm, šoppamiseks rohkem raha pole ja no teisest laevast enam ikka maha ei jääks ju. Niipea, kui meid laeva lasti, vajusime magama. Kokku magasime umbes 15 tundi 18st, mis laevas olime. Jõhker.

Tudengid on nüüd veel pankrotistunumad ja väsinud ja see kurnas kuidagi tõsiselt ära. Mitte ainult magamatuse pärast, aga see muretsemine ja masendus vaheldumisi naeruhoogudega, et kuidas me nii feilid saame üldse olla. Ja ei oska isegi kedagi süüdistada. Oleks pidanud aega ise paremini jälgima, aga no kurja, ei tasu ju oma sõpru üksi maha jätta, kui sadamasse liigutakse. :( Eriti kui me enne terve päev rääkisime, et meil pole õrna aimugi, kus ja kuidas me liigume...

Tagantjärele on ju hea mõelda küll, et miks me toda või teist ei teinud, aga paanikahoos ei tule kõike pähe...

Oeh. Haige kogemus lihtsalt. Eks varsti on see ilmselt lihtsalt asi, mille üle naerda. Praegu olen lihtsalt õnnelik, et kodus tagasi olen ja saan käsi kreemitada ja juukseid kammida... välismaale ei taha enam mõnda aega vist. Ja McDonald'sisse ammugi mitte, õhhhhh.

Olge tublid ja ärge asjadeta välismaale eksige,

Helena. :)

Just like that.

Hihihihi. :)

Ma olen vist seda juba mitusadakümmend miljardmiljonit korda öelnud, aga ma olen niii rahul kõigega praegu. Lihtsalt õnnelik. Enam pole mingi nõme pankrot ja tööl ei ole enam nii koba ja kool on ikka huvitav ja inimesed on niinii nunnud. (Näevad mind unes ja puha!) Homme on viimane eksam ja järgmine nädal saan Rootsi. Ja vahepeal käin tööl (japjap, tulge külla) ja puhkan ja olen niisama lahe.

Tegelikult tahaks ka praegu õppimise asemel (haha, blogikirjutamine käib ilmselgelt selle alla..:D okei okei, kohe lähen loen edasi) mõne kaissu ronida ja üles soojeneda. Õh, tõesti, miks mul nii külm kogu aeg on... Aga muidu jah. Tahan lollusi teha ja juttu ajada ja ma armastan seda, kuidas ma saan nii mina olla. Et ei pea kogu aeg tohutult mõtlema, kuidas käituda ja olla ja kuidas mida öelda. Lihtsalt... olen ja teen ja ütlen. Ma tahaks, et kõik saaksid midagi sellist tunda. :) Ma kirjeldaks seda veel ja veeel, aga kuidagi veider on. See on nagu osa minust, mida ma ei tahagi... või ei saagi... täielikult jagada. Samas kuulutaks iga päev kõigile, kui õnnelik ma olen. Tahaks, aga ei taha. Jep, ma olengi veider. :D

Ja kas see teeb minust väga halva inimese, kui ma olen rahul, et inimesed mu elust kaovad? Ei, ma ei taha neid ära ajada ja paljudega on ikka tõsiselt häid aegu koos veedetud. Mitte et te peaksite kõik mind rahule jätma, ooei. Lihtsalt...

sellised, kellega ma just ei saa olla mina ise. Kogu aeg on vaja mõelda, mida teha ja kuidas olla. Ja kellega koos olla on imelik ja pingutatud. Kõik suhted ei olegi lihtsad, aga kui need ainult õnnetuks ja väsinuks teevad, siis pole sellel ju mõtet. Eks? Natuke on ikka kurb. Mingi süütunne on, et äkki peaks rohkem pingutama veel. Kuskil kaugel sisetunne karjub, et sõbrad ei tohiks alla anda. Ja siis samas, suhtlemine on kahepoolne...

Ah, mis seal ikka. Mõned inimesed tulevad ja lähevad. Mõned jäävad. Mõned kaovad ja tulevad siis tagasi. Loodetavasti kauaks. Aga kõik jätavad mingid mälestused headest aegadest maha... selle eest olen alati tänulik. :)

Ja ma hakkasin vahepeal mõtlema, et mul on nii palju asju, mida ma elus ära tahaksin teha, aga... millal? Ma tahaks ka ringi reisida ja maailma avastada ja uusi kogemusi saada. Aga tõsiselt... millal? Siin on kool ja töö ja sõbrad ja... pealegi, ma pole üldse kindel, et ma oma turvalisest mullist välja julgeksin pugeda. Oeh.

Kallid olete kõik. Do what makes you happy. :)

Tsauki. :*

2012!

See uus aasta tuli nii ootamatult tegelikult. Alles eile õhtupoole hakkas üldse mingi aastavahetuse tunne peale tulema. Aga jõudis kohale vähemalt. :) Ma armastan seda, kuidas aastavahetusel kõik inimesed tohutult sõbralikud ja õnnelikud on, teevad nalja ja soovivad suvalistele head uut aastat... See on nii armas. Kui kinnised eestlased suudaksid iga päev end nii vabaks lasta... woah.

Aga ülirändom õhtu-öö oli tegelikult... sest minu juurde ongi kõige õigem kõndida läbi Mähe ja Kose.. ja vahepeal suvaliste venelastega juttu ajada ja nende seast (ofc!) 2 tuttavat leida ja kuidas nad mu koti päästmiseks aia ära lõhkusid ja siis meid pärast pikalt õigele teeotsale ära saatsid, sest me ju pidime ära eksima kuskile. Tegelikult on ainult head mälestused. Nii oligi kõige õigem viis üht aastat lõpetada ja järgmist alustada. Ongi vist hea, et teised plaanid ära kadusid, kellelgi vist kahju ka polnud.

Igatahes, väga pöörfi oli, aitäh! :*

Viimase aastaga on päris palju muutunud, peaks mainima tegelikult. Aga ma olen nii õnnelik ja rahul kõigega ja loodan, et aasta pärast mõtlen samamoodi. :)

Head uut aastat, kallikesed! Make it a good one. :*

Oh..

Ma ei tea, kas ma olen lihtsalt väsinud või järjekordne peavalu mõjub nii, aga tahaks vähemalt nädalakese teki all olla ja sealt mitte kuhugi liikuda. Sest teki all on soe ja mõnus ja turvaline.

Ma ei salli otsuseid, eriti raskeid. Reaalselt, ma olen väga otsustusvõimetu inimene (seda teab igaüks, kes minuga poodi on sattunud...). See on mul kogu aeg kaua võtnud. Oeh, ma ei tea isegi, miks ma sellest rääkima hakkasin.

Ilmselgelt läks tuju crapiks, sest mulle ei meeldi inimestele haiget teha. Aga seekord pole nii hullu, see oli üsna vastastikune. Mis teha, elu on selline.

Böäääh, aitab. Eile oli klassikokkutulek. Esimesed 5 minutit olid väga veidrad. Ülejäänud õhtu/öö oli tunne, nagu oleks üle pika-pika aja koju sattunud. Nad ei muutu ikka kunagi. Ja nad on ülimeganunnud ka. Praegu on küll tunne, et me oleme üks suur pere. Armas igatahes, need kallirallid ja kuidas täpselt samamoodi külakuhjasid tehti ja ühes nurgas maailmaasjade üle arutati ja teises joomismänge mängiti. Ja siis tuli Arko ja laulis Priiduga võidu. Ja välismaalased rääkisid oma muljeid. Jah, üks suur omapärane pere. :)

Ei, tegelt ma ei tahaks päris üksi teki alla kerra tõmmata. Aga nädalakese tahaks seal olla ikka.

Peaks magama vajuma, homme töööööle ja pärast tšikadega istuma.

Ja oh crap. Järgmine nädal on eksamid juba. Peaks kordama hakkama vist...

Anyways, head ööd, tibukesed, ja ilusat 2011 lõppu. Avastasin, et uus aasta on juba 3 päeva pärast. Lumetu talv ilmselgelt ajas ajataju sassi. ;)

Yeah.

Tõsiselt. Huvitav tõesti, mida ma tahan? Aga teie?

Tired.

Õh, ma ei jaksa.

Tahaks nii paljut teha, aga ma olen lihtsalt liiga väsinud. Oh well, ma olengi sellepärast halb inimene, ma tean jap.

Juhtub siis.

Ja kus kurat lumi ja jõulutunne on??

:)