Make me crazier and crazier.

Ma olen kolm päeva jutti lihtsalt kõige peale naeratanud ja suvalistel vaikusehetkedel naerma pursanud. Hmm, miks? Sest elu on lihtsalt liiga nunnu. :)

Elu oleks igav, kui seal ei oleks tõuse, mõõnu, keerdusid ja pöördeid.. ja lihtsalt veidrusi. Ja kui mõtlema hakata, siis on head alati rohkem kui halba. Halval on lihtsalt suurem energia, suurem mõju meie mõtlemisele. Tal on võime meie ajusid vallutada kõige kurja, kõleda ja külmaga. Halb kaevab meile augu ja lükkab meid sinna sisse, ise meid halvates.

Aga miks kuradi pärast me peaksime talle alluma?

On palju nõuda, et kogu aeg oleks hea tuju. Isegi see läheks pikapeale tüütuks.. Aga pole ka vaja kogu aeg augus kükitada. Sest püsti tõustes näeme, et auk on ainult puusani...

Minul viskas augus kükitamine üle. Mured on nagu mingi narkootikum.. sööd ja siis oled tükk aega kuskil teises maailmas, kus miski muu enam ei loe. Aga teate, mis? Mul on kama! Ma parem naudin elu õnnelikke hetki, naeratan (kuigi mõnikord natukene kurjasti ja kahjurõõmuga.. anna andeks:) ) ja lihtsalt elan. Vahelduseks võib ju, kas pole? :)

Dream.

It's all so clear to me now.

Teate, mis. Päike on väljas, kevad südames ja liblikad kadunud. Jei!

Unenäod peaksid olema inimese alateadvus, eksole? Niiet.. Jei! Ühesõnaga, lõplikult saan ma üle, kui tuleb keegi uus. And I don't even want to know, who's that bastard. :D

Igatahes.. Kena päeva jätku teile!

Walking on a boulevard of broken dreams.

Ma avastasin, et ma ei suuda tagasi kõndida mööda teed, kust ma tulin. Mulle meeldib liikuda edasi ja ma ei taha ümber pöörata. Ometigi kõnnin ma oma eluga kogu aeg mööda sama rada.. või kükitan ühe koha peal maas. Eks ma pean natuke hoogu võtma ja pöörama teele, kus ma varem käinud pole.

Kõndisin jala Piritale. Jah, minu puhul normaalne.. tahtsin teha väikese jalutuskäigu, mis see 7,5 km ikka ära pole. Lund sadas ja ma olen jälle läbimärg.

Aga päris mõnus jalutuskäik oli. Inimtühjad tänavad ja muusika mängis nii valjult, et kohati hakkas valus. Ma ei tahtnud oma mõtteid kuulda.. Vahepeal olid luiged Pirita teele tulnud.. üks hetk vaatasin lihtsalt, et mingid pardijäljed on maas. Järgmine hetk nägin luikesid, kes peaaegu mu kõrval ringi tõmblesid. Ja mõne kilomeetri pärast nägin maas surnud lindu, kellele ma peaaegu peale oleks astunud. Ma oleks äärepealt keset Pirita teed lihtsalt nutma puhkenud..

Ja siis hakkas mingi joodik minuga ilmast rääkima. Ka tüüpiline, ainult selliseid mehi ma ligi tõmbangi.. Muidu ajas päris mõistlikku juttu, aga see alkohais, õõõhhh.. :/

Vähemalt sai natuke oma ajusid tühjendada. Lasta lihtsalt muredel ära voolata ja natuke positiivsust juurde tuua. :)

Am I still waiting?

Kaua võib ühtede ja samade tunnetega jamada, ma ei saa aru. Ma kinnitan endale, et ma tahan üle saada ja eluga edasi minna, kuid südames ikka ootan ja loodan ja ei liigu kuhugi. Ja ma ei oska enam midagi teha ka, et asi paremaks muutuks. Kõik justkui muudaks asja veel hullemaks.

Teate seda tunnet, kus mõnikord tahaks kõige ja kõigi eest kaugele ära joosta? Noh, ma saaks praegu sellist olukorda nautida.. kõik on kusagil kaugel. Tõsiselt. Kõik sõbrad on kaugel ära ja ühtki kohustust pole. Ma peaks kõigest vahelduseks rõõmu tundma, aga.. see on juba ammu teada asjaolu, et üksindus mulle hästi ei mõju. Tegevusetus samuti.

Kevad võiks ka tulla. Kõndisin paar päeva tagasi jala koju.. vihma sadas ja ma olin pärast täiesti läbimärg, aga see on ükskõik. Lihtsalt niii hea oli tunda vihmapiisku lumehelveste asemel..

It's milkshake time!

Kui sul on halb või kurb tuju, siis võta mõni sõber kaasa ja mine joo jäätisekokteili. Jäätisekokteil sisaldab mingeid veidraid keemilisi aineid, mis tekitavad sinu ümber positiivse aura ja tõstavad su tuju.

Milkshakes save the world!!!!

Postituse pühendan.. haha, raske arvata.. XD No võib-olla on ka. :D Hahh, aga ma ei ütle :D

Mul on ajud kuhugi kadunud ja ma käitun täna veidralt. Vabandan juba ette :D

Before the storm.

I know this isn't what I wanted,
Never thought it'd come this far,
Just thinking back to where we started
& how we lost all that we are

We were young & times were easy,
But I could see it's not the same.
I'm standing here, but you don't see me,
I'd give it all for that to change.
And I don't want to lose her,
I don't want to let her go.

I'm standing out in the rain,
I need to know if its over,
Cause I will leave you alone.

Flooded with all this pain,
Knowing that I'll never hold her,
Like I did before the storm

And with every strike of lightning
Comes a memory that lasts

Not a word is left unspoken
As the thunder starts to crash

Maybe I should give up

I'm standing out in the rain,
I need to know if its over,
Cause I will leave you alone.
Flooded with all this pain,
Knowing that I'll never hold her,
Like I did before the storm

Trying to keep the light from going in

And the clouds from ripping out my broken heart.
We always say a heart is not whole
Without the one who gets you through the storm.

Standing out in the rain,
Knowing that it's really over-
Please don't leave me alone

I'm flooded with all this pain,
Knowing that I'll never hold you,
Like I did before the storm

Like I did...

Before the storm

When the waves are flooding the shore...

Muusika on maagia. See on nähtamatu jõud ja samas nii võimas, et suudab meid kontrollida. Igaühe jaoks on olemas meloodia, mis nad jalust rabab. Mida kuulates võib sind tabada kõige puhtam reaalsus, sügavalt südamest võivad välja tulla tunded, mille olemasolust varem aimugi polnud.

Kõige lihtsam on oma tundeid väljendada läbi muusika. Kõik oma emotsioonid võib panna väikesesse laulu. Mõne jaoks võib see laul näida väärtusetuna, kellegi teise jaoks on see pisike pärl, tänu millele iga tema päev särab.

Muusika on keel, mida mõistab kogu maailm.

Muusika pani mind mõtlema.. Vahelduseks on hea seda ka vist teha. :) Lihtsalt aeg-ajalt satub lugude peale, mille viis kõik muud mõtted peatab ja lihtsalt kuulama paneb. Täna võlus mind see lugu.

Ja need sõnad ka..

Matchbox 20- Unwell

But I'm not crazy, I'm just a little unwell
I know right now you can't tell
But stay awhile and maybe then you'll see
A different side of me
I'm not crazy, I'm just a little impaired
I know right now you don't care
But soon enough you're gonna think of me
And how I used to be...me

How does it feel?

Kuidas inimene end tunneb, kui ta ei tunne mitte midagi?

Ma olen täiesti tühi. Ma pole ei kurb ega õnnelik, ma pole vihane, ma pole isegi närvis. Ma lihtsalt olen. Seest täiesti tühi. Ja isegi miski ei tee mu kõhus tormi, et anda märku minu tunnetest. Paistab, et seekord lõpuks jäi mõistus südamele peale. Ärge saage valesti aru, see on tegelikult hea.. lihtsalt mul pole ammu sellist tühjust olnud. Ma nagu saaks ise otsustada, mis tujus ma olla tahan. Pole miskit, mis mind mõjutaks, ma lihtsalt ei sõltu enam millestki. Teen seda, mida parasjagu tahan. Tunnen seda, mida tahan. Kas see natuke liiga suur vabadus pole?

This time around.

Midagi minus on muutunud. Nädalavahetusel mõlemal päeval kell 9 üles tõusta on natuke.. ebaloomulik. Minu jaoks. Ma olen tuntud unekott, kes võiks kogu päeva maha magada. Aga ometigi on minus piisavalt tegutsemisindu ja tahtejõudu, et end voodist üles ajada.

Kuidagi rohkem aega on ka.. olen 3 tundi üleval olnud ja praktiliselt tegelenud kõigega, millega ma täna tegeleda tahtsin.. Einoh, mulle sobib! :)

Päris armas on vaadata ka, kuidas õues järjest valgemaks läheb.. Eriti, kui end kooli ei pea samal ajal vedama. :)

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

Wtf. Dude, seriously??

Along for the ride.

Sometimes a little sunshine is all a girl needs. Warmth and light- two things that both scare bad mood away.. :)

Elu on nagu rattaga sõitma õppimine. Kui sa kukud ja haiget saad, jääb sul kaks võimalust. Sa võid jääda maha, et ennast mitte rohkem häbistada, et elada rahulikult oma elu ja mitte kunagi enam haiget saada. Kuid sa võid ka püsti tõusta ja uuesti proovida, võid nautida tuulevihinat kõrvus, olla õnnelik ja võtta elust kõik. Sa võid kukkuda palju.. kuid alati pea meeles, et sul on võimalus sadulasse istuda ja uuesti proovida. Armid paranevad. Ja sellist asja nagu ainult teine võimalus ei ole olemas. Kes keelab proovida kolmandat korda?

Kevad on südames. Ma armastan neid esimesi päikesekiiri, mis üle pika aja jälle mind soojendavad ja hinge natuke valgust toovad. Kõik tundub kohe rõõmsam ja positiivsem. Mul on energiat, et teha ükskõik mida. :)

Näete, mida kevad minuga teeb. Mu süda on rahulik, sest.. kõik on nii korras. Mul tõepoolest ei ole mitte midagi valesti. Mul on mu sõbrad, mul on päike ja.. mul on kausitäis porgandit, lillkapsast ja brokolit. Mida rohkem ma tahtma peaks?

Okei, kõik ei ole korras. Veel. Ma nüüd hakkan oma tuba koristama! :)

Ja raamatusõpradele- ma suutsin eilse õhtuga ühe raamatu läbi lugeda. Mina soovitan.. miks muidu ma enne magama ei saanud minna, kui see läbi loetud oli.. :)

Sarah Dessen- Along for the Ride

Things that matter.

Täna hommikul ma valmistusin olema terve päev kurb ja halvas tujus. Hommikul õue astudes päike küll soojendas, kuid see pani mind ainult nukralt naeratama.

Aga.. kooli jõudes.. mind tabas rõõmus üllatus. See pani seest särama ja ma kohe ei osanudki ülejäänud päeval kuidagi olla. Kordamööda rõõmus ja kurb ja ma ei teadnud, mida oodata.

Ja nüüd.. huvitav, kas kõik on peaaegu endine? Ma olen niii õnnelik, et tahaks kellegi katki kallistada.. :)

Kõik saabki korda.

Ja nüüd ma asun tagasi oma 7-hüdroksü-2-propüülheptaalide ja 2-aminobutüületanaatide juurde..

Breathe, just breathe.

Rõõmsa näo all on tohutu kurbus ja igatsus. Ma ei oska enam midagi peale hakata.. Midagi polegi peale hakata, ma pean ainult tugev olema ja ära kannatama. Ja elama igatsusega..

... naeratus näol ja süda katki.

As I am.

Even the hard times are part of your life story. If you acknowledge them and move past them, they eventually add up to the experience that makes you wise.

Kõik on peaaegu hästi. Minu lollid otsused jõudsid mulle lõpuks kohale, aga see kogemus tegi mind targemaks ja tugevamaks. Mul on probleeme inimeste usaldamisega. Ma tahan uskuda ainult asju, mis minu vaatepunktist tunduvad kõige paremad. Kõik, mis on ainult mulle hea. Kuid ma taipasin nüüd, et mina pole maailma keskpunkt ja kõik, mis ma teen, mõjutab ka teisi. Ja selleks, et selliseid vigu tulevikus vältida, ma pean usaldama. Ma pean uskuma, mida teised mulle ütlevad ja sellega leppima ja mitte lootusi tekitama, et pärast endale midagi tõestada. Ma tean seda nüüd.

Ma taipasin, et mul on lihtsam oma liblikatest vabaneda kui ma arvasin. Ma lihtsalt pean lahti laskma. Siiani ma hoidsin ise nendest nii kõvasti kinni, sest ma arvasin, et ta on minu jaoks parim. Ta on tõepoolest üks parimatest inimestest, aga ma siiski oleks pidanud teda rohkem uskuma ja kohe liblikatest lahti laskma. Aga kõik kogemused teevad targemaks ja ma järgmine kord oskan targemalt ja mõistlikumalt käituda. Oletades, et ma poistedraamaga üldse veel elu jooksul tegemist tahan teha..

Nüüd on minu põhisihiks sõprus taastada. See võtab aega, ma tean, aga me saame sellega hakkama. Ta ütles, et ta ei kao ja ma usun seda. Küllap on kõik pärast tugevamgi.. Kõik mis ei tapa, teeb tugevaks, eks ole?

The last song.

Ma ei väsi kordamast, kui väga ma oma sõpru armastan. Hakkan natuke murduma ja kohe on nad kambakesi mu küljes ja kallistavad. Ja siis on veel Arko, kes on 24/7 päike. Ja siis on Willu, keda ma küll nii harva näen, aga alati teeb ta tuju paremaks. Ja siis kõige toredamad on sellised pisikesed üllatajad, kes lihtsalt räägivad ja tunnevad huvi, kuidas läheb.. :) Aitäh!

Ühesõnaga, kõik on korras kuni ma üksi pole. Siis on lihtsalt mõtetele liiga palju vaba aega ja ma hakkan kahtlema, kurvastama, vihastama, pettuma, lootma..

The Last Song. See on üks film, mida ma nii ootan. Eestisse jõuab see kahjuks alles mai alguses, aga eks ma kannatan. Poistele see arvatavasti nii väga peale ei lähe, aga kes teab.. Ma olen alati olnud selline.. noh.. just selliste filmide armastaja. Ja raamatutega on sama. "The Last Song" on tegelikult Nicholas Sparksi raamat, kes vähegi inglise keelt valdab ja viitsib lugeda, siis tõesti soovitan. Lihtne lugeda ja samas tõesti südamlik ja mõtlemapanev lugu.

Filmi trailer.

Mainiks veel ära, et ma vihkan eelarvamusi. See tuli mulle meelde seoses eelmise teemaga, sest filmi peaosas mängib Miley Cyrus. Jah, ma tean küll, kui paljud teist nüüd muigavad või naeravad või mõtlevad, et mida veel, ta on nõme ju. Aga.. mõtelge uuesti, kui palju te tegelikult temast teate? Jah, ausalt, mind lükkavad ka eemale suunad, kuhu jooksevad hallid massid ja kari 12-aastaseid plikatirtse, kuid.. äkki on sellel põhjus, miks inimestele miski meeldib?Ehk, enne kui te midagi kritiseerite, tutvuge teemaga, inimestega, kõigega MIDA te kritiseerite. Kui teil on piisav põhjendus, siis okei. Kõigile ei saagi kõik meeldida, aga samas, kui te isegi ei tea midagi, siis miks kurat me üldse veel sellel teemal räägime?!

Sain täna oma raamatu kätte, mis ma Inglismaalt tellisin. Raamat

on "Miles to go" ja see on Miley Cyruse kirjutatud biograafia. Ja ma tean, et te JÄLLE naerate ja arvate, et mis kurat mulle sisse on läinud. Aga tõepoolest, lugege enne ja siis otsustage.

Ja ma ei ürita olla kriitiline ega pahatahtlik. See on lihtsalt, mis mind inimeste juures mõnikord häirib ja sellised mõtted lihtsalt tulid praegu pähe.. ja alati on tore, kui keegi minu sõnade üle mõtlema jääb.

Homme hommikul sõidan Riiga. Buss läheb kell 7 (ehk äratus on umbes 5.. :S), siis saan terve päev poodides käia (...ja seljuhult ÄRGE arvake, et ma olen tüüpiline tüdruk. Ma vihkan šoppamist ja poodides käimist, aga mõnikord on see tõesti vajalik. Ja pealegi, Eestis ei ole midagi..) ja siis kell 1 öösel olen Tallinnas tagasi. Palju bussisõitu, palju ringitõmblemist ja vähe puhkust. Nädalavahetus ei peaks selline olema ju! :)

Enne selle postituse tegemist ma arvasin, et mul pole midagi öelda. Paistab, et ikka on küll.. :)

Whiskey lullaby.

Ma tean, et ma pole viimasel ajal midagi kirjutanud. Asi pole selles, et ma poleks tahtnud. Ma olin lihtsalt täis nii paljusid erinevaid tundeid, kahtlusi, mõtteid ja mitte miski polnud kindel. Ma tahtsin lihtsalt enne lõpptulemusi.

Koolis kestis 4-päevane projekt Young Ideas for Europe. Päris veider oli koolis ringi tõmmelda ja samal ajal mõelda, et teised käivad täiesti tavalistes tundides ja teevad kontrolltöid. Ühesõnaga, projekt seisnes aastaks 2020 Euroopale uue energiaplaani väljamõtlemises. Tegime plakateid, uurisime ise asja kohta rohkem, eksperdid käisid asjadest lähemalt rääkimas ja lõpuks oli nn Euroopa 2020 parlamendivalimised. Kui esialgu tundus, et projekt venib, siis lõpuks.. ma tahan uuesti! See oli tõesti lahe, selline mõnus väike seltskond, kes tõesti meie väikesest maailmast hoolib. Super!

Täna oli Sedamoodi 2010 finalistide väljakuulutamine. Te ei kujuta ettegi, kui närvis ma olin. Hoidsin Liisalt käest kinni, lõpuks ma ausalt enam oma sõrmi ei tundnud. Aga.. kui hakati nominente ette lugema ja üks hetk öeldi "Tallinna 21. Kool", siis... HUHHH. Selline ohe käis läbi, ma lihtsalt värisesin ülejäänud aja. Õnnest ja rahulolust ja..kergendusest. Huh. Tulge meile kõik 14. aprillil kaasa elama! :)

Viimane ja kõige tähtsam asi. Ma sain oma isiklikud asjad ka vist korda. Äkki vahelduseks distantsi hoidmine ongi hea? See saab väga raske olema, ma hoolin temast liiga palju. Aga.. äkki peakski vahepeal endale ka mõtlema, et siis mitte enam teistele haiget teha? Aga mina polnud ainsana süüdi, päriselt ka. Ja.. kõik saab korda. Peab saama. Ma tean, et saab.

Kuigi juba praegu on kuidagi tühjem tunne. Ma ei taha temast ilma jääda ja samas ma tean, et ta mõtles seda, et ta ei kao kuskile. Lihtsalt. Nii on parem.

And I will NEVER EVER love again. Liiga palju draamat ja haiget saamist ja üldse, ma pole kordagi ühtegi head kogemust sellega saanud. Ausalt, nüüd hoian ma sellest eemale.

Ehk siis palju segaseid tundeid, naerupahvakaid, närvilisust, pisaraid.. ja kõike läbisegi.

Ja ma armastan kõiki oma sõpru, kes sellel ajal mulle olemas on. Aitäh. :)

Storm in my soul.

Einoh, tore, kui liblikad kõhus mingit tornaadot korraldavad. Saagu üle!! :)

Jajah, lihtne öelda.

Mul hakkavad järjest igasugused vigastused välja tulema. Vasak jalg välja väänatud, parem põlv valus, kätt õla juurest liigutada ei saa, peas on kolm muhku, näpp jäi ukse vahele. Hmm :)

Alkohol on kurjast, ma ütlen teile!