Yes, it's THAT simple.

Just wanna let you know..

Kas olla õnnetu, et ma seisan kellegi plaanidel ees või õnnelik, et minu peale ka nende tegemisel mõeldakse? Dilemma.

When I saw you over there, I didn't mean to stare. But my mind was everywhere, I wanna know you.

Yeah, that's kinda how it happened.

Ja nüüd ei saa enam ilma. Üksainuski mõte sellest on liiga jõhker. Ohjah. Aga tegelikult peaks hetkes elama ja mitte tekitama probleeme, mida olemas pole. Ma niigi muretsen kõige pärast liiga palju, pole juurde vaja.

Mõtlesin, et mul on palju öelda, aga vist ei olegi. Olen õnnelik, et mul on keegi, kes mind õnnelikuks teeb. Nii ongi. :)

Friday, friday..

Reede. Täiesti lambine reede. Aga mul on energiat, sest ma magasin lampi poole kaheni. Ja kohekohe lähme oma spaiss göörlsidega pralletama.

Tegin enne praekartuleid sibula ja juustuga. Nämma.

Ja homme on esimene tööpäev, kus ma täiesti üksi olen...

Kõigepealt tuleb mõnusalt aega veeta ja tüdrukuteõhtut pidada. Nüüd jookide järele, ajee. :)

Btw... me peaks vist pilte tegema, meid viite näeb harva kõik koos ju? :D

Someone like you..

Woah. Ma ei tea, kuhu see aeg viimasel ajal kadunud on, aga niii palju on toimunud. Tegelikult ei viitsi üldse sellest kõigest nii pikalt rääkida, niiet pisike kokkuvõte siis.

Reedest pühapäevani käisime Liisa ja teiste oma kooli üliõpilasnõukogu liikmete ja aktiivsete tudengitega Rakveres väljasõidul. Ma vist jäängi rääkima, kui lahedad inimesed meil koolis on. Nalja sai ikka sitaks. Ja palju toredaid koolitusi oli ka, mis iseenesest kursusevanematele mõeldud polnud, aga vähemalt ma olen ka natuke rohkem informeeritud. No tasuta toit ja väljasõit tasus nkn ennast ära, sellisest võimalusest ei tohigi ära öelda! :)

Kuigi natuke halb tunne mul siiski on sellest ka, vähemalt nüüd ma tean, miks ma kõik need aastad kõigilt korvi sain. Võinoh, tean mis tunne see on. Halb, aga ma ei saa sinna midagi teha. Võib-olla see vältimine ongi kõige parem lahendus (ja mul on tunne ka, et see pole ainult minupoolne...)

Anyways, ma pole mingi kergelt nädal aega korralikult magada saanud, alati toimub midagi...

Esmaspäeval oli töövestlus näiteks. 3 inimest

olid vestlusel ja tööandjal oli üllatus päris suur, kui ta taipas, et me Liisaga teame üksteist. Teisipäeval oli juba koolitus ja täna käisime praktikal mõlemad. Jah, just nii... 40 kandidaati oli, 4 inimest valiti välja ja me Liisaga mõlemad töötame nüüd Coffee In'is. Ei mahu pähe, miks ja kuidas meid nii valiti, aga sitaks lahe. Nagu meil oleks juba piisavalt vähe inside nalju, eksole...

Pmst jah, tulge varsti mulle Estonia pst Coffee In'i külla :) Ilmselt on jah jälle see, et mingi vaheldus on rutiinis, aga tahaks kogu aeg kohvi valmistada. Äge on. Vb varsti tüütab ära, vb mitte, aga seni peab nautima. :)

Ohjah. Ma vist olengi üsna romantik muidu, aga kõik on ikka nii nunnu. :) Pole harjunud öösiti pool tundi telefoni otsas istuma ja kõigest rääkima ja kurtma, aga samas see on nii hea. Nii peabki olema. Seda ei anna kirjeldada tegelikult, aga mul on nii hea olla. Ei oska midagi muud tahtagi. :)

Jah, isegi selle peale, et mõned idioodid mu talveriided ära otsustasid visata, ei suuda ma enam pahane olla. No natuke olen. Aga eks ma siis muretsen uue mantli. Kuidagimoodi saan ikka hakkama, alati saan. Eriti et kõik nii nunnult toeks on. Ohjah. Ma olen toredate inimeste otsa sattunud ikka, nii ägedad olete kõik mul :)

Nii palju siis lühikokkuvõttest. Aga whatever, nüüd on küll tuduaeg. ÄKKI homme ei äratata vara üles? Magan õhtuni nkn. Head ööd, tibud! :***

Happy.

Sest kõik on nii nunnu. Sest eksamisess on läbi. Sest ma ärkasin kallistuse peale. Sest päike paistab ja taevas on sinine. Sest täna on uus aine, mis tundub megahuvitav. Sest ma näen oma ägedaid kursakaid. Sest kõht on spagettidest täis. Sest ma sain hommikul vaniljejäätisega kohvi. Sest mul on hea tuju ja pisiasjad teevad mu õnnelikuks! :)

Do you care about all the little things?

No ainult magaks. Ja sööks. Peaks tõsiselt mõne kasuliku ajaviite leidma, ma lähen väga laisaks nii.. või hulluks. Otsin jätkuvalt tööd, aga nüüd natuke tõsisemalt. Igatahes, ärge mulle enam endisele töötelefonile helistage, see jääb nüüdsest väljalülitatuks. Aa, trennis te mind ka enam ei näe. Vähemalt mõnda aega mitte, äkki uuest aastast saan järjele jälle.. eks näis.

Elu ilmselgelt ei püsi igavesti lill. Aga saan hakkama ja mind toetatakse ja see on nii armas. :) Ja nalja saab ilmselgelt ka pankrotis olles. Sellel üleliigsel ajal on positiivseid külgi ka (kui ma ennast kokku suudan võtta muidugi)... Ma saan jälle oma kidra ja sünteka välja otsida ja ma saan nämmasid asju kokata ja kududa ja raamatuid lugeda. Ei kõla üldse halvasti tegelikult, ega ju :)

Esimene vahenädal eksamitega ka tehtud, loodetavasti üheski läbi ei kukkunud. Ei julge häid hindeid ka oodata, no ei tasu ikka 2 kuud lebotada ja siis ühel õhtul kogu 50lehelist ajuanatoomia (no põhimõtteliselt...) konspekti õppima hakata... Aga sain hakkama ja järgmisel perioodil olen targem.

Mõnus päikseline sügisilm on ja Marje on Tallinnas ja nüüd peaks midagi vahvat tegema. :)

Little bit more gone, little less twisted around.

Ma ei jaksa kogu aeg süüdlane olla. Ja alati ma ei olegi. Kahe inimese eest tõmmelda on mõttetu, kui kogu aeg oodatakse, et ma kõik ära teen. Suhtlemine on ja alati jääb kahe inimese tööks... kuigi, kui seda juba tööks nimetama peab, siis on midagi valesti. Nõme? Jah. Aga ma ka kogu aeg ei jaksa, mõnikord keeb ka minul üle ja siis ma olen pahane. Samas, kui keegi seda tähelegi ei pane, siis... Ma igatsen neid aegu, kus ei elatud ainult teiste vigade otsimisest ja süüdistamisest. Aga ajad muutuvad, ammu teada. Ma teen aeg-ajalt vigu, kes ei teeks. Aga mõnikord on tõepoolest asi kelleski teises, äkki oleks aeg vahelduseks minu asemel hoopis endale samasugune pilk heita?

Kusjuures, väga nõme on, kui muututakse selliseks, mille pärast mulle halbu pilke heideti. Veits irooniline, kas pole?

Ja ei, ma ei taha seda kellelegi konkreetsele öelda. Võiks, aga sellel poleks ilmselt vahet. Lõpp on niikuinii samasugune, see värk on juba kaua niisama värelenud.

-------------------------------------------------------------------------------------------------

Kusjuures ma suutsin vahepeal palavikku jääda. Nii veider, pole aimugi, kust see nii äkki tuli, sest ma pole ikka vääga kaua palavikus olnud. See läks üle, aga nüüd on kurk natuke haige ja hääl ära. Nii palju siis sellest, et palavik baktereid tapab. Eks ma võitlen edasi...

Eelmine nädal läks esimest korda see aasta kooliga kiireks. Aga vähemalt olid mõned päevad 2700-sõnalise essee kallal vaeva nägemist seda väärt... mu essee oli siiski üks kümnest, kes saavad ettekande teha ja lisapunkte saada. Kas nüüd just parim, aga huvitav ja väljapaistev ikka. Me likey. :)

Teisipäevast alates on mul pöidlalihas täiesti nõrk ja valus olnud. (Ja no, Liisal kogu käsi...) Ilmselgelt karistus, et keset päeva loengute vahel pitsat süüa ja veini juua... Aga c'mon, võiks üle minna juba, kaua võib! (Okei, või siis ma pean lihtsalt soolaleivapeo korraldama...lõpuks... ja uut veiniavajat küsima... siis ei peaks pudelit enam vastu seina peksma...jamh..)

Eesti jalgpall ftw! 11.november broneeritud, äkki saab isegi statale Eesti-Iiri mängu vaatama. Oleks megaäge igatahes!! :)

See oli mingi lühikokkuvõte, sest ma ilmselgelt pole peaaegu 3 nädalat midagi kirjutada suutnud. Jeah, äkki läheb asi paremaks nüüd... loota võib.

PS.. Raffaello ütleb rohkem kui tuhat sõna. Yumyum :* Need külmad sügisõhtud ei tundugi see aasta nii kõledad. Äkki talv pole ka nii hirmus... who knows. :)