Ilmselgelt ei taha ma öösiti magada...

What size is the last bed you kissed on? - Minu pooleteistkohaline voodi.

When was the last time you were sick? - Täna hommikul.

Are you one of those people who are always cold? - OOJAA.

What are you listening to? - Foo Fighters - Arlandria

How many more days until your birthday?- 16

Do you have any summer plans yet? - Ikka on :)

When was the last time you shaved your legs? - Eile.

Is there someone you wish you were closer with? - On.

Do you tend to waste a lot of money? - Oleneb, kellega võrreldes. Üldiselt üritan mitte.

Have any addictions? - Arvutisõltuvus!!

Are you anything like your siblings? - Ikka :)

Have you ever had a stalker? - Peaaegu, aga õnneks leebe variant.

What did you last drink? - Teed.

What did you last eat? - Sooja võileiba ketšupi ja juustuga :)

What was the best concert you have been to? - Sunrise Avenue, 12.05.2011!!

Who is the last person you hugged? - Kristi :**

Do you have any good friends of the opposite sex? - Jaa, on küll, mitu.

When was the last time you had a crowd at your house? - Päris ammu, ei mäletagi enam...

What can you smell? - Rohelise tee lõhna... :)

How many cell phones have you had? - 6

Which school year do you think will be the saddest? - Ilmselt 12. klass

Do you have trust issues? - Kindlate inimestega.

Are you keeping anything from your best friend(s) now? - Kindlasti, kes ei hoiaks.

Where do you get all your clothes? - Poest. Või Annemarilt :D

What did you do today ? - Mängisin Simsi, sõin, jõin teed, passisin arvutis.

How many more years of high school do you have? - 0

Do you have a YouTube account? - Jaa

Do you have a secret that you’ve never told anyone? - On küll.

Have you ever regretted kissing someone? - Alguses. Pärast enam mitte.

Have you ever gotten a speeding ticket? - Ei.

Is there one person in your life that can always make you smile? - Jaaa :)

Have you ever sent a text to the wrong person? - Japp.

Would you rather sleep with someone else or alone? - Oleneb inimesest, aga ilmselt kellegagi koos.

Will next friday be a good one? - Loodan küll :)

When was the last time something bothered you? - Täna.

Do you think age matters in relationships? - Liiga suur vanusevahe loeb küll.

Have you ever lived with a girlfriend/boyfriend? - Ei.

When will your next kiss be? - I wish I knew.

Who was the first male you talked to today? - Ei rääkinudki.. (Kui MSN ei loe.. Vastasel juhul Joosua.)

Worse, way worse.

Kui sa arvad, et asjad on halvasti, siis ära kunagi liiga mugavaks muutu, sest alati saab veel hullemini.

Kuulan siin SEDA lugu ja mõtlen, millega ma kõik selle ära teeninud olen ja soovin, et Annemari siin oleks.

Kusjuures, eriti halb tunne on, kui mingi hetk taipad, et aga tegelikult ei olegi kellelegi helistada, sest kedagi ei kotigi. Eriti et päeva jooksul on olnud ainult üks inimene, kes reaalselt küsis, mis mul viga on ja üritas aidata.

Käigu põrgu see elu. Praegu tahaks küll kaugele ära ja enam mitte kunagi tagasi tulla.

And we couldn't wait to grow up.

Ma tahaks veel laps olla, ma ei taha kõige pärast muretseda. Keegi võiks olla, kes mind kõige kurja eest kaitseb, kes mind kasvatab ja tagant utsitab, kui midagi tehtud on vaja saada. Raha võiks kasvada kuskil rahapuul ja ma ei taha, et ma sellega arvestama peaksin. Ma tahaksin, et ma peaksin ikka emalt luba küsima, kui kellegi juurde ööseks minna ja peod võiksid olla sefiiritortide ja limonaadiga ja parim mäng oleks peitus. Ja kool... tahaks uuesti käia teises klassis, sest siis ei pea veel iseseisvaid otsuseid tegema ja oma elu paika panema. Ma tahaksin ennast tunda uuesti targana, kes ammu pakse raamatuid läbi loeb, kui teised alles veerima õpivad. Ma tahaks, et ma ei peaks kortereid taga ajama, sest mul oleks oma tuba ja ma tahaks, et õhtusöök iga päev iseenesest lauale ilmuks. Päeva sündmus võiks olla Digimonide järgmine osa või Rugratside film. Ma tahaks jälle, et ma jääks poole Eurovisiooni ajal magama, sest see algab ju nii hilja. Tahaks uuesti käia lõbustuspargis ja nii, et ma pean ennast võimalikult pikaks venitama, sest muidu ma olen paar sentimeetrit liiga lühike, et atraktsioonile saada. Tahaksin, et poisid oleksid ainult head mängukaaslased. Suurimad tülid oleksid võitlused liivakasti pärast. Tüdrukud võiksid olla loomulikud ja ilusad ja suurim asi, mida välimuse juures muudetakse, oleksid vahvlilokid juustes. Ja kedagi üldse ei huvitaks, kuidas keegi välja näeb, sest see pole tähtis.

Ja siis me teeme kõik, et sellisest elust pääseda?

Don't know how long I can...

Mis siis, kui eile olekski olnud viimane päev? Kuidas sa selle sisustasid? Kas sa tegelesid nende asjadega, mida tahtsid? Olid koos inimestega, keda armastad?Kas nad teavad, et sa neid armastad? Kas sa olid õnnelik ja eluga rahul? Ei? Mida sa nüüd ette võtad?

Ilmselt mitte midagi, eks?

Sest lõppu ju ei tulnud. Miks me peaksimegi oma elu kergeks tegema, kui selleks põhjust pole. Miks me peaksimegi igat hetke nautima. Miks me alati naeratame, kui meenutame toredaid mälestusi ja tulevikuks on meil olemas suured roosad perfektsed unistused, aga alati, kui me praegusele hetkele mõtleme, siis tundub kõik nii hall ja negatiivsusesse uppunud?

Ma ei saa aru, miks ma ise midagi ette ei võta. Ma ütlen alati, et eks näis, mis saab. Aga millal tuleb SEE hetk, kus ma lõpetan lootmise ja edasi liigun? See ei tule oodates. Ma pean ise midagi ette võtma. Aga millal? Ja kui ma mingi hetk otsustan lootmise lõpetada... otsustan, et aitab... Mis siis, kui ma ikka ei suuda? Või mis siis, kui suudan? Kas ma siis olen õnnelik? Kas siis tuleb keegi, kes teeb heaks kogu senise valu? Või tuleb järjekordne näide, et ma olen kõigiga ainult sõpradeks loodud? Seda ma kardangi kõige rohkem. Et kui peaks tulema keegi järgmine ja ma vajun jälle lootusetult kuskile auku ja ei saagi enam välja. Ma näiteks ei karda enam kellelegi öelda, et ma neist hoolin. Ma kardan vastust.

Ma mõtlen iga päev, mis juhtuks, kui ma loobuda otsustaksin. Aga see, mis võiks olla, kui ma seda ei tee... Kui võiks. Ma ju ei tea.

Oeh.

Aasta on pikk aeg. Ometigi läheb see nii kiiresti mööda. Teoreetiliselt hakkan ma nädala pärast kolima, aga ma pole pakkimistki alustanud. Aga ma saan hakkama. Ma saan alati hakkama.

Vaatasin just, mis mu elus aasta tagasi toimus. Nojah, ma kolisin alles. Ja ma mäletan, kuidas me Mariga siin kahekesi peaaegu tühjas korteris lebotasime ja vist spagette bolognese kastmega sõime. (Hea oli igatahes, seda ma mäletan :*) Ja mul oligi siin ainult 2 kaussi ja meil oli veel mingi jama tikkudega, et me unustasime neid võtta ja siin on ju gaasipliit... ja siis me käisime hilja öösel veel mu emal külas, et tikke tuua. Ja siis mingi hetk oli see Kollane pidu, kus ma esimest korda taipasin, et see esimene valu, mis tuleb, kui näen kedagi koos kellegi teisega ja mitte mitte minuga... see valu läheb mööda. Hingepõhjas ma ju teadsin, et nii juhtub. (Mitte, et tegelikult ma temaga ilmselt kahekesi enam ei joo, sest viimane kord ei lõppenud üldse hästi ja mul on nii paha tunne sellest...) Ja siis tegime pärast Annemariga sünnipäevakooke... see banaani-šokolaadikook oli megamagus, aga see oli megahea. Ja uisutasime mööda korterit ringi, sest see oli täielikult üleujutatud. Siis tuli jaanipäev ja see on pidu, millest ma toibun siiani.

Igatahes, aasta tagasi samal ajal ma poleks mitte midagi sellist osanud oodata. Me ei tea KUNAGI, mis võib juhtuda. Me peame ainult oskama otsustada ja õigeid valikuid teha.

Ja tegelikult olen ma umbes tund aega seda postitust kirjutanud, sest ma kohe üldse ei taha bio õpikut kätte võtta. Sellest ka nii pikk postitus. Ilmselt.

Igatahes, ma igatsen kõiki. Ja Mariga peaks vist mingi ärakolimiseistumise tegema. Sest tema oli ju ka see esimene, kes siin oli. Eks?

Okei, Helena, aitab nüüd.

*Võtab bio õpiku ja läheb mossis näoga lugema*

...

And I still want to believe...

Või siiski? See on nii tüüpiline, et toredad asjad juhtuvad siis, kui sa kõige vähem ootad. Ja kui ei oota, siis ei saa ka pettuda, saab vaid rõõmsalt üllatuda. Seda ma suht kogenud olen nüüd viimasel ajal...

Ja ma vist pole ammu ühte nii suurt kruiisilaeva vaadanud ja igatsenud selle peal olla, et kuhugi jumal teab kuhu ära sõita. Tahaks. Jah...

Ma pean jälle kordama seda sama, mis mind juba häirib: no eks näis, mis kõigega saab.

Samas. Ma ei tahagi ette teada, mis juhtub. Ma loodan, aga ma ei oota. Ma lihtsalt olen ja naudin hetki ja kui ma valmis loobuma olen, siis teen seda.

Never expect. Never assume. Never ask. Never demand. Just let it be, if it's meant to be, it will happen.

Homme on Practise Night. JEAAH! :)

It always turns out to be a different way.

Go ahead and try

Try and look me in the eye

But you'll never see inside

Until you realize, realize

Things are trying to settle down

Just try to figure out

Exactly what I'm about

If its with or without you

I don't need you doubting me

Kui nüüd 11 kuud täis saab, siis ma ei tea küll, mida ma tegema peaks. Ma ei tea, mis mul viga on. Miks ma ei suuda lahti lasta? Ilmselt ma ei taha. Või ma pole valmis. Kas selleks saab üldse kunagi valmis olla? Sellepärast mind häiribki, kui mulle peetakse pikki loenguid, et see kõik on vale, mis ma tahan. Kõigel sellel on ju tõepõhi all, võib-olla ma lihtsalt ei taha seda endale tunnistada. Või siiski nad ei mõista? Ma ei tea, ma ei tea, ma ei teaa. Ma tahan kogu aeg öelda, et eks näis mis juhtub. Aga kaua ma seda teha suudan? See kõik venib. Ja venib. Ja mul pole aimugi, kas see kuhugi välja ka jõuab.

Ja ma tean küll, et ma olen väärt kedagi muud, kedagi paremat, kedagi, kes ei venita. Aga probleem on selles, et... ma ei taha kedagi teist. Ilmselgelt ma ei saa muudmoodi, kui ma pean päris lõpuni minema, kuni tõesti enam lootust pole. Kuni ma kuulen järjekordselt lauset: "Oleme ainult sõbrad, ma ei taha sind kaotada." Heard that one before. Too much. Seni... oeh. Äkki ma lollitan lihtsalt iseennast?

Üks unenägu kummitab mind.

Ja mu jalg peab reedeks terveks saama. Saab ka, vähemalt piisavalt, sest ma olen pähe võtnud kindla eesmärgi, et ma pean esinema. Pean. Tahan. Ja teen seda. Aitäh muretsemast, aga pigem peaks mõtlema kõigele sellele, mis võib õigesti minna.. mitte sellele, mis valesti, eks? :)

Ilmselgelt mulle meeldib vahepeal emo olla. Noooo, mis teha. Vihm on tore, vähemalt siis, kui ma ei viitsi rõõmus olla.