C'mon, don't leave me like this.

Tore, et ma olen jälle leidnud endas selle võimaluse kõik kirjutades välja lasta. See polegi isegi võimalus, pigem vajadus. On lootust, et kui ma midagi kirja panen, tuleb mõtetesse ehk ka rohkem selgust...

Jah, lootuseks see vist jääbki. Üldse, lootus, mis see on? Mingi ootus, et asjad läheksid lõpuks nii nagu ma ise tahan? Ma arvan ka, et see toimib ju.. Eriti kui sinna on segatud teised inimesed.

Mul on sees täielik tühjus. See omakorda vaheldub kohutava segadusega. Ma arvasin, et ma sain täpselt, mis ma tahtsin. Mingi kinnituse, mille alusel edasi tegutseda. Ma ei saa öelda, et see mulle tegelikult midagi andnud oleks, mina tunnen ja mõtlen ikka samamoodi, pigem lihtsalt pettusin. Mitte ainult teistes, ka iseendas.. et mul ei ole jõudu teha seda, mis on õige.

Ma tahan jätkuvalt seda, mis on keelatud ja mida ma ei saa. See ei mõju hästi, ma tean seda. Ometigi ei saa ma sinna mitte midagi teha, pean lihtsalt üle elama. Praegu ei näe ka ühtegi valguskiirt, kõik vajub kogu aeg sügavale pimedasse tunnelisse tagasi. Kahju on, et keegi isegi ei ürita.

Nojah, ilmselgelt olen ma selle kõigega juba harjunud. See ei tähenda, et see mulle meeldiks.

Kaotusest sa võidu lood..

Eile oli eriti lahe õhtu. Peaks vähem jooma tegelt, see ei ole enam normaalne, mis kogustest jutt käib... Ja kõik segamini ka. Imestan juba, et vastu ei hakka üldse.

Ja mehed on imelikud. Tõesti on, arvavad, et me oleme keerulised, aga ise ajavad kõik selliseks. Me oleme lihtsad, kas tahame neid või ei taha. Ja loomulikult, kui ma ütlen, et ei taha, siis ma nende arust varjan oma tõelist soovi... SURE, if you say so.. :D

Hea on olla. Täna on reede! Ja loodetavasti tore reede. We'll see.

Vaheaeg saab läbi, aga see tähendab, et lähenevad eksamid ja SUVII ja ÜLIKOOL!! :D Oh kuidas tahaks. :D

Just let it go... or not.

Põhimõtteliselt... Ma olen omadega ikka no NIII sees.

See ei ole normaalne, tõsiselt. Ma ei jaksa, ma tahan mingit lahendust. Ma ei suuda mitte millelegi keskenduda, seda asja pärast, mis peaks juba ammu minevikus olema...

But I'm just like that... Loogika puudub. Hoian kinni sellest, millest ei tohiks ning ei julge edasi liikuda. Sest ma lihtsalt ei taha. :)

Ma loodan nüüd, et ma väga kaua enam piinlema ei pea.

The end.

Eelmine aasta viitsisin ma välja kirjutada kõik, millega ma aasta jooksul tegelesin... täna ma seda teha ei taha.

Mõnus, tahakski uut algust ja kuigi kõik ei olnud läbinisti halb, siis paremat tahaks ikka. Ja Kairega paneme täna vot NIIMOODI pidu, et Katy Perry kirjutab oma loo sõnad ümber.

Just nii.

Aa, poes oli küll imelik. Tahaks nagu süüa osta. Oh wait, hind on 2,39? Oh wait, eurod??? Oh wait, palju see kroonides teeb nüüd? Vajab harjumist. Ilmselgelt.

Ja ma loodan, et õhtu lõppeb vähemalt hästi. Võinoh aasta. Ja et uus algaks sama hästi. :)

Ilusat vana aasta lõppu ja veel toredamat uue algust!!! :*

Choose to be free.

Jõulud on toredad. Istun siin praegu, kuum glögi, mandariinid ja piparkoogid... Panin jõulutuled ka üles, hästi hubane ja kodune on olla :) Ei tahagi nagu midagi rohkem..

Ja Facebook arvab, et ma ihkan salamisi kena ja normaalset meest.. ee..mida?? Miks? Ja kas mõni selline üldse on?? :D

Aitab jamamisest, küllalt juba. Vahelduseks on tore lihtsalt mõnele möödujale silma vaadata, naeratada ja nende reaktsiooni oodata. Või siis kõnnib mingi tüüp koolis ringi... teadmata, et iga kord, kui ta möödub, toob ta kellegi näole naeratuse.

Nii see võikski mõneks ajaks jääda. Niigi on segadus, mis toimub ja mida ma tahan ja mida mitte.(Või keda??) Las asjad olla lihtsad.. kas või paar kuud. :)

Can't go back.. I'm haunted.

Kell on pool 2 öösel ja ma ei julge magama minna.

Ma kardan hirmu. See jube tunne, kui unenäos põgened millegi eluohtliku eest... too hetk tundub kõik nii reaalne. Ärkad üles ja alguses ei mäletagi midagi. Ja mingi hetk tuleb kõik meelde ja vallutab mõtted.

Ma ei saa enam neist piltidest lahti. Need pildid on mälus ja jäävad sinna. Hirm püsib.. liiga kaua.

Jah, uurisin, mida need unenäod kõik tähendama peaksid. Suhtedraama ja allasurutud tunded, mida ma varsti enam tagasi hoida ei suuda. Tore.

Ma kardan kontrolli kaotada?

Let's start with today.

Mul läks täna tund aega, et välja mõelda, mis tänases päevas nii teistsugust on... Ja siis ma taipasin, et üle pika aja on mul reaalselt hea tuju.

Elus on tekkinud kuidagi.. rahu. Nojah, elan üksi, kool, töö, trenn, koor, iga nädalavahetus pidu... ahjaa, Miina tekitas teatrigrupi ka. Aga ausalt öeldes mulle isegi meeldib, et palju teha on- eriti nii mitmekesist. See tekitab mingi tasakaalu. Mõnus on igatahes. :)

Taipasin, kui palju vabadust mul elus tegelikult on. Tulen kasvõi kolmapäeval kell 3 täis peaga koju, järgmine päev kooli ja keegi ei saa midagi öelda. (Okei, mitte et ma IGALT peolt kell 3-4 täis peaga koju kõnnin.. ee.. okei.:D ) Ärkan hilja üles ja hommikusöögiks söön krõpsu. Jah, ma tean, et ebatervislik, aga sellises.. vabaduses... on midagi. Ja loomulikult saan ma nii palju kooke, saiakesi, küpsiseid küpsetada kui hing ihkab :) Täna jälle midagi- kohupiim on vaja ära teha :D

Ja ma ei tea, kas ka teised on seda märganud, aga ma olen suhtlemisel jälle kuidagi vabamaks muutunud. Sõprade osas, ma mõtlen. Kui asi sellest edasi peaks minema, siis tekib automaatselt blokk ette... Aga muidu on hea.

Ja vastuseks Annemari küsimusele- mul läheb juba paremini :) Ja ma igatsen sind!!!! :**