Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

Wtf. Dude, seriously??

Along for the ride.

Sometimes a little sunshine is all a girl needs. Warmth and light- two things that both scare bad mood away.. :)

Elu on nagu rattaga sõitma õppimine. Kui sa kukud ja haiget saad, jääb sul kaks võimalust. Sa võid jääda maha, et ennast mitte rohkem häbistada, et elada rahulikult oma elu ja mitte kunagi enam haiget saada. Kuid sa võid ka püsti tõusta ja uuesti proovida, võid nautida tuulevihinat kõrvus, olla õnnelik ja võtta elust kõik. Sa võid kukkuda palju.. kuid alati pea meeles, et sul on võimalus sadulasse istuda ja uuesti proovida. Armid paranevad. Ja sellist asja nagu ainult teine võimalus ei ole olemas. Kes keelab proovida kolmandat korda?

Kevad on südames. Ma armastan neid esimesi päikesekiiri, mis üle pika aja jälle mind soojendavad ja hinge natuke valgust toovad. Kõik tundub kohe rõõmsam ja positiivsem. Mul on energiat, et teha ükskõik mida. :)

Näete, mida kevad minuga teeb. Mu süda on rahulik, sest.. kõik on nii korras. Mul tõepoolest ei ole mitte midagi valesti. Mul on mu sõbrad, mul on päike ja.. mul on kausitäis porgandit, lillkapsast ja brokolit. Mida rohkem ma tahtma peaks?

Okei, kõik ei ole korras. Veel. Ma nüüd hakkan oma tuba koristama! :)

Ja raamatusõpradele- ma suutsin eilse õhtuga ühe raamatu läbi lugeda. Mina soovitan.. miks muidu ma enne magama ei saanud minna, kui see läbi loetud oli.. :)

Sarah Dessen- Along for the Ride

Things that matter.

Täna hommikul ma valmistusin olema terve päev kurb ja halvas tujus. Hommikul õue astudes päike küll soojendas, kuid see pani mind ainult nukralt naeratama.

Aga.. kooli jõudes.. mind tabas rõõmus üllatus. See pani seest särama ja ma kohe ei osanudki ülejäänud päeval kuidagi olla. Kordamööda rõõmus ja kurb ja ma ei teadnud, mida oodata.

Ja nüüd.. huvitav, kas kõik on peaaegu endine? Ma olen niii õnnelik, et tahaks kellegi katki kallistada.. :)

Kõik saabki korda.

Ja nüüd ma asun tagasi oma 7-hüdroksü-2-propüülheptaalide ja 2-aminobutüületanaatide juurde..

Breathe, just breathe.

Rõõmsa näo all on tohutu kurbus ja igatsus. Ma ei oska enam midagi peale hakata.. Midagi polegi peale hakata, ma pean ainult tugev olema ja ära kannatama. Ja elama igatsusega..

... naeratus näol ja süda katki.

As I am.

Even the hard times are part of your life story. If you acknowledge them and move past them, they eventually add up to the experience that makes you wise.

Kõik on peaaegu hästi. Minu lollid otsused jõudsid mulle lõpuks kohale, aga see kogemus tegi mind targemaks ja tugevamaks. Mul on probleeme inimeste usaldamisega. Ma tahan uskuda ainult asju, mis minu vaatepunktist tunduvad kõige paremad. Kõik, mis on ainult mulle hea. Kuid ma taipasin nüüd, et mina pole maailma keskpunkt ja kõik, mis ma teen, mõjutab ka teisi. Ja selleks, et selliseid vigu tulevikus vältida, ma pean usaldama. Ma pean uskuma, mida teised mulle ütlevad ja sellega leppima ja mitte lootusi tekitama, et pärast endale midagi tõestada. Ma tean seda nüüd.

Ma taipasin, et mul on lihtsam oma liblikatest vabaneda kui ma arvasin. Ma lihtsalt pean lahti laskma. Siiani ma hoidsin ise nendest nii kõvasti kinni, sest ma arvasin, et ta on minu jaoks parim. Ta on tõepoolest üks parimatest inimestest, aga ma siiski oleks pidanud teda rohkem uskuma ja kohe liblikatest lahti laskma. Aga kõik kogemused teevad targemaks ja ma järgmine kord oskan targemalt ja mõistlikumalt käituda. Oletades, et ma poistedraamaga üldse veel elu jooksul tegemist tahan teha..

Nüüd on minu põhisihiks sõprus taastada. See võtab aega, ma tean, aga me saame sellega hakkama. Ta ütles, et ta ei kao ja ma usun seda. Küllap on kõik pärast tugevamgi.. Kõik mis ei tapa, teeb tugevaks, eks ole?

The last song.

Ma ei väsi kordamast, kui väga ma oma sõpru armastan. Hakkan natuke murduma ja kohe on nad kambakesi mu küljes ja kallistavad. Ja siis on veel Arko, kes on 24/7 päike. Ja siis on Willu, keda ma küll nii harva näen, aga alati teeb ta tuju paremaks. Ja siis kõige toredamad on sellised pisikesed üllatajad, kes lihtsalt räägivad ja tunnevad huvi, kuidas läheb.. :) Aitäh!

Ühesõnaga, kõik on korras kuni ma üksi pole. Siis on lihtsalt mõtetele liiga palju vaba aega ja ma hakkan kahtlema, kurvastama, vihastama, pettuma, lootma..

The Last Song. See on üks film, mida ma nii ootan. Eestisse jõuab see kahjuks alles mai alguses, aga eks ma kannatan. Poistele see arvatavasti nii väga peale ei lähe, aga kes teab.. Ma olen alati olnud selline.. noh.. just selliste filmide armastaja. Ja raamatutega on sama. "The Last Song" on tegelikult Nicholas Sparksi raamat, kes vähegi inglise keelt valdab ja viitsib lugeda, siis tõesti soovitan. Lihtne lugeda ja samas tõesti südamlik ja mõtlemapanev lugu.

Filmi trailer.

Mainiks veel ära, et ma vihkan eelarvamusi. See tuli mulle meelde seoses eelmise teemaga, sest filmi peaosas mängib Miley Cyrus. Jah, ma tean küll, kui paljud teist nüüd muigavad või naeravad või mõtlevad, et mida veel, ta on nõme ju. Aga.. mõtelge uuesti, kui palju te tegelikult temast teate? Jah, ausalt, mind lükkavad ka eemale suunad, kuhu jooksevad hallid massid ja kari 12-aastaseid plikatirtse, kuid.. äkki on sellel põhjus, miks inimestele miski meeldib?Ehk, enne kui te midagi kritiseerite, tutvuge teemaga, inimestega, kõigega MIDA te kritiseerite. Kui teil on piisav põhjendus, siis okei. Kõigile ei saagi kõik meeldida, aga samas, kui te isegi ei tea midagi, siis miks kurat me üldse veel sellel teemal räägime?!

Sain täna oma raamatu kätte, mis ma Inglismaalt tellisin. Raamat

on "Miles to go" ja see on Miley Cyruse kirjutatud biograafia. Ja ma tean, et te JÄLLE naerate ja arvate, et mis kurat mulle sisse on läinud. Aga tõepoolest, lugege enne ja siis otsustage.

Ja ma ei ürita olla kriitiline ega pahatahtlik. See on lihtsalt, mis mind inimeste juures mõnikord häirib ja sellised mõtted lihtsalt tulid praegu pähe.. ja alati on tore, kui keegi minu sõnade üle mõtlema jääb.

Homme hommikul sõidan Riiga. Buss läheb kell 7 (ehk äratus on umbes 5.. :S), siis saan terve päev poodides käia (...ja seljuhult ÄRGE arvake, et ma olen tüüpiline tüdruk. Ma vihkan šoppamist ja poodides käimist, aga mõnikord on see tõesti vajalik. Ja pealegi, Eestis ei ole midagi..) ja siis kell 1 öösel olen Tallinnas tagasi. Palju bussisõitu, palju ringitõmblemist ja vähe puhkust. Nädalavahetus ei peaks selline olema ju! :)

Enne selle postituse tegemist ma arvasin, et mul pole midagi öelda. Paistab, et ikka on küll.. :)

Whiskey lullaby.

Ma tean, et ma pole viimasel ajal midagi kirjutanud. Asi pole selles, et ma poleks tahtnud. Ma olin lihtsalt täis nii paljusid erinevaid tundeid, kahtlusi, mõtteid ja mitte miski polnud kindel. Ma tahtsin lihtsalt enne lõpptulemusi.

Koolis kestis 4-päevane projekt Young Ideas for Europe. Päris veider oli koolis ringi tõmmelda ja samal ajal mõelda, et teised käivad täiesti tavalistes tundides ja teevad kontrolltöid. Ühesõnaga, projekt seisnes aastaks 2020 Euroopale uue energiaplaani väljamõtlemises. Tegime plakateid, uurisime ise asja kohta rohkem, eksperdid käisid asjadest lähemalt rääkimas ja lõpuks oli nn Euroopa 2020 parlamendivalimised. Kui esialgu tundus, et projekt venib, siis lõpuks.. ma tahan uuesti! See oli tõesti lahe, selline mõnus väike seltskond, kes tõesti meie väikesest maailmast hoolib. Super!

Täna oli Sedamoodi 2010 finalistide väljakuulutamine. Te ei kujuta ettegi, kui närvis ma olin. Hoidsin Liisalt käest kinni, lõpuks ma ausalt enam oma sõrmi ei tundnud. Aga.. kui hakati nominente ette lugema ja üks hetk öeldi "Tallinna 21. Kool", siis... HUHHH. Selline ohe käis läbi, ma lihtsalt värisesin ülejäänud aja. Õnnest ja rahulolust ja..kergendusest. Huh. Tulge meile kõik 14. aprillil kaasa elama! :)

Viimane ja kõige tähtsam asi. Ma sain oma isiklikud asjad ka vist korda. Äkki vahelduseks distantsi hoidmine ongi hea? See saab väga raske olema, ma hoolin temast liiga palju. Aga.. äkki peakski vahepeal endale ka mõtlema, et siis mitte enam teistele haiget teha? Aga mina polnud ainsana süüdi, päriselt ka. Ja.. kõik saab korda. Peab saama. Ma tean, et saab.

Kuigi juba praegu on kuidagi tühjem tunne. Ma ei taha temast ilma jääda ja samas ma tean, et ta mõtles seda, et ta ei kao kuskile. Lihtsalt. Nii on parem.

And I will NEVER EVER love again. Liiga palju draamat ja haiget saamist ja üldse, ma pole kordagi ühtegi head kogemust sellega saanud. Ausalt, nüüd hoian ma sellest eemale.

Ehk siis palju segaseid tundeid, naerupahvakaid, närvilisust, pisaraid.. ja kõike läbisegi.

Ja ma armastan kõiki oma sõpru, kes sellel ajal mulle olemas on. Aitäh. :)