11 January 2010

Dead wrong.

Ma sain täna teada, et vanemad inimesed ei hinda väikeste laste arvamust. Ma tean, et see võib kõlada lapsikult, kui ma kirjandis kasutan näitena "Nukitsameest", aga ometi, miks mitte? Kas pole lapsed just kõige puhtamad olendid, kes on veel rikkumata? Nad näevad maailma omamoodi, kuid kas läbi nende silmade ei peegeldu just tõeline tõde, mida me ise enamasti maha salata tahame?
Ma olen natuke pettunud. Ootasin rohkem mõistmist ja lootsin, et nähakse asju sellest küljest, kust mina kõike jälgin. Aga paistab, et mul on veel väga palju arenguruumi ja ehk ma olengi veel ebaküps. Ma ei taha oma sisemisest lapsest lahti saada, aga.. paistab, et ma pean teda aeg-ajalt taltsutama hakkama.
Nonii, teemamuutus. Ma olen väga kaua üritanud leida päeva, kus mul kordagi millegagi ebaõnnestuda ei suuda. Üks hetk mõtlesin, et täna oli lõpuks ometi selline päev, kuid.. siis meenus, et mul õnnestus täna sisse magada! Just nii, mina, kes jõuab alati igale poole õigeks ajaks, magas sisse. Ebareaalne. :)
Üldiselt oli päev neutraalne. Oli positiivsust ja negatiivsust, kuid kumbki ei ületanud teineteist. Homme jälle. Nüüd hakkavad päevad ükshaaval venima. Või siis turbotempos minema. Oleneb, millisest küljest vaadata.
Ahjaa, meile tuleb uus õpetaja. Ja kahjuks ta pole minu jaoks enam nii uus, see ei olnud kindlasti üks positiivne uudis tänases päevas. Eks näis, mis saama hakkab.
Vähemalt päeva teine pool oli igati positiivne.. Alias on tore mäng! :)Ja Liisile pean saia viima.Ja põrandamopi.Ja midagi oli veel, aga minu mälu veab mind hetkel alt.
Teinekordki. :)

10 January 2010

Keep on trying.

Praegu on jälle selline kord, kus ma tegin blogi lahti ja polnud kindel, millest rääkima hakata. Mul on viimasel ajal kuidagi enesekindlus tõstma hakanud. Küllap kõikide teiste soovitused jõuavad kohale. Pole ime ka, kui ma oma silmaga näen, kui edukalt neil kõigil läheb.

Kui midagi piisavalt tahta, siis saab seda saavutada. Peab enesesse uskuma, siis on kõik võimalik. Alati ei saa alla anda, kui väikesed tagasilöögid on.. Ehk siis, ma jõudsin otsusele, et ma lähen seekord täie rauaga selle järgi, mida ma tahan. Ma olen noor, ongi aeg erinevaid asju proovida. Kuidas muidu tuleb nii palju noori lauljaid ja näitlejaid? Nad lihtsalt usuvad endasse ja teavad, milleks nad võimelised on.

Külmataat on mind jälle näpistanud. Just sain köhast lahti.. nüüd on valus kurk ja nohu kallal. Mõnda aega saan kuuma tee dieeti! :)

Huvitav, kuidas oma tuba korda saada? Ma tean, et ma pean koristama, aga ma ei oska kuskilt otsast alustada. Aga tore on, kui muusika samal ajal käib.. saab samal ajal laulda. :) Mulle meeldib laulda. Ma teen seda igal poole ja kogu aeg. Ma ei ütle, et ma superhästi laulan, aga viisi ma pean. Oleks veider ka, kui vastupidi oleks- ma olen kolmeaastasest alates laulnud...

Aga eks ma asun nüüd koristama. Ja pärast kooliasjadega tegelema, seejärel liitun kõigiga, kes vaheaega leinavad.

Kui kool laseb, siis kirjutan jälle. :)
Lugemiseni!

09 January 2010

Tango 'til you're dead.

Kael valutab, hull joogijanu ja vähe maganud. Aga pole halba ilma heata! Palju naerukrampe, tantsimist, head muusikat ja kallisid, need on kõik tõelise peo tundemärgid.

Õnnistasime uue aasta peoga sisse. Kaelavalu, joogijanu ja magamatus lähevad üle. Kahjuks ka naerukrambid. Aga mälestused ei kao kuhugi. Parimad peod on need, kus igav ei hakka. Eile lendas aeg sellise kiirusega, et kell 5 öösel tuli väga suure üllatusena.. alles siis saime magama. Ei ole midagi muud öelda- aeg lendab alati, kui lõbus on!

Kuna mu ajud on mõneks ajaks asendatud pudru, jahu või mõne muu ainega, millel mõtlemisvõime puudub, siis ma praegu pikemalt ei suuda kirjutada. Aga küll ma paranen!
Korrata!

07 January 2010

Nobody's fool.

Kas on mõtet kaotada hea sõbranna ainult selle nimel, et kumbki ei taha alla anda? Mõlemal on omad põhimõtted. Kumbki ei nõustu teineteisega. Kuid... äkki kui mõlemad võtaksid teineteise arvamust kuulda, laheneks asi positiivselt? Ja ma mõtlen tõesti mõlemaid pooli. Ka ennast.

Mulle meeldib öö. See on minu jaoks alati aeg, kus ma jõuan järeldustele. Otsused saavad tehtud, ma hakkan kõige mõistlikumalt mõtlema. Mulle meeldib kaua üleval olla ja hommikuti kaua magada. Kooliajal on lausa piin 6.30 tõusta.. Suvel ma lähen mõnikord samal ajal magama. :)

Ja ma pean ise ühe oma väite ümber lükkama. Inimesed võivad muutuda, kui nad seda piisavalt tahavad. Isegi, kui hakkavad kaduma omadused, mida mina neis hindan..
Ausus. Headus. Võime andestada ja tahe kõike endale kallist ükskõik mis hinnaga hoida. Humoorikus. Oma põhimõtetele kindlaksjäämine, kuid siiski võime teisi mõista. Usaldus. Väärtuste olemasolu.

Te võite arvata, et ma tekitan niisama tühjast-tähjast probleeme. Kuid.. tavaliselt on mul siiski mingi põhimõte, mida ma tõestada üritan. Tahan teha ennast kuuldavaks. Kui see inimestele ei meeldi, siis suhteliselt pahasti. Eks kõik ise teavad, kas ma lähen neile korda või ei. Kui lähen, kui palju?

04 January 2010

Go.

Ma klõpsin iga natukese aja tagant oma blogi lahti ja mõtlen, et tahaks midagi kirjutada. Ragistan siis natuke ajusid, kuid absoluutselt ei tule pähe midagi, mis oleks piisavalt tähtis.Eks ma kirjutan siis niisama, ehk hakkab jutt kuidagi jooksma.

Huvitav, kas minu pea tühjus seisneb selles, et mul pole muresid? Sest tavaliselt, kui mu pea mõtteid ja asju täis on, siis on ka muresid oi kui palju. Viimasel ajal olen ma aga kõike muud kui mures.. ja elu lihtsalt tiksub vaikselt edasi, ilma et ma millestki mõtlema peaksin.

Tegelikult ma arvan, et inimesel peab olema muresid. Mitte kogu aeg, aga inimene peab ise ära tundma, mis on halb. Mis on tõeline madalseis, põhi hinges, kus ta isegi tunneb, et ta enam madalamale laskuda ei saa. Ilma selleta ei saa inimene ka väita, et ta on õnnelik. Ta lihtsalt ei tea selle sõna tegelikku tähendust. Samuti oskab inimene paremini hinnata kõike enda ümber, kui ta on pidanud elama ilma. Ma hetkel tänan seda aega, et ma saan rahulikult võtta ja mitte muretseda. Kauaks seda ei jätku, seda ma juba tean. Ma tunnen ennast lihtsalt. :)

See tähendab, et ükskõik kui kõvasti ma vastupidist ei prooviks, leian ma varsti uue ohvri, kellesse armuda. Ja vaheaeg saab läbi, mis tähendab, et kool hakkab tapma. Ja moeshow nihkub lähemale. Ja mu venna sünnipäev tuleb, ma ei kujuta ettegi, mis mu suhetest sõpradega seal saama hakkab. Ja varsti liigub ka minu sünnipäev lähemale, peab selle pidamise peale mõtlema. Ja ma pean suvel kolima. Okei, praegu ma lükkan kõik need mõtted pea kaugesse nurgatagusesse ja üritan sama rahulikult edasi elada. Tegelikult on täiesti üllatav, kuidas kõik ükshaaval alati lahenema hakkab. Üks hetk on pea kõigest nii paksult täis, et vaata, et see ei plahvata. Järgmine hetk hakkab juba kõik ülesmäge minema ja endasse voolab kergendustunnet, et asjad korda saavad.

Nii juhtub, kui ma lihtsalt mõtetel voolata lasen. Kirjutan hoopis muust, mis ma algselt plaanisin (hea küll, täna mul polnud plaani, aga see selleks.. :) ).
Kusjuures viimane vaheaja nädal täitub vaikselt. Vähemalt ei pea kodus passima.
Ahjaa, kui kõrgeid kummikuid ma vajan, kui kogu see lumi Tallinnas ära sulab?

Ilusat ja lumist vaheaja jätku!

01 January 2010

Shine on.

Teate, kuidagi väga tühi tunne on. Ma olen tõsiselt eilsega enda elule ühe punkti pannud, küllap ma väga vajan uut algust. Ainus probleem on, et uusi mälestusi on hetkel veel liiga vähe. Need ei suuda piisavalt mu hinge täita. Aga küll need kogunevad. Ma tean, et see juhtub.

Võiks isegi öelda, et eelmine aasta lõppes peaaegu nagu filmis, kõik sai korda. Aga kui nüüd uus algus on, mis siis juhtuma hakkab? See jääb kõik minu teha, ma tean küll. Ja ma üritan teha nii, et see õnnelikkus minus ei saaks otsa.Ma ei kujuta ettegi, kas keegi sai praegu aru ka, mida ma tundsin ja kirja panin. Ma pole kunagi öelnud, et ma lihtne isiksus olen. :)

Eilne õhtu läks tegelikult suhteliselt perfektselt mööda. Kuigi ma mõnda kallist inimest oleks küll tahtnud hästi kõvasti kallistada, pole midagi teha. Nad peavad ootama, kuni meil on jälle võimalus kokku saada. Aga mis saaks veel parem olla, kui kahekesi ühe parima sõbrannaga kõhud täis süüa, öösel linna peal mõnusas suures lumesajus ringi kõndida, suvalistele inimestele head uut aastat soovida ja ilutulestikku vaadata? Ja pärast uuesti koju, sööma, juttu ajama ja lauamänge mängima. Alati pole vaja suurt seltskonda ja joomist, et aega hästi mööda saata.Ma üritasin tegelikult kõiki vähegi kalleid inimesi meeles pidada. Sms või telefonikõne, kuigi kumbki neist pole sama hea kui päris kalli. Südames olin ma kõigiga koos ja jagasin oma rõõmu.

Ilusat uut algust kõigile!

Punkt.

Ja ta algaski.