Sõbrad on need, kelleta ei saa. Pisikeste tükikestena täidavad nad minu südame. Mõnikord rõõmuga, siis on süda nii pungil positiivsust, et vaata, et katki ei lähe. Ja kui kurb on, siis on nad abiks ja toeks. Samuti pole minul kunagi midagi selle vastu, et neid kuulata ja aidata. ´Tegelikult mulle ei meeldi sõbrapäev. Tore küll, et üks päev on pühendatud kallitele inimestele, kuid tegelikult peab sõpru meeles pidama igal päeval aastas, mitte ainult ühel. Selle päeva on ära rikkunud ka see kohutav ostuhullus ja igasuguste kujukeste kinkimine. Tehke ise küpsised või kook- palju parem ja maitsvam kingitus. Ja mõtelge kui tore oleks lihtsalt suvalisel päeval sõbrale kooli väike kook viia. Lihtsalt selle pärast, et ta niii hea on olnud.
Head sõbrapäeva, kullakesed! ;)
Ma jooksen ja jooksen, aga ei jõua kuhugi välja. Sest hoolimata sellest, et mu mõistus karjub, kui vale see kõik on, hoian mina siiski kõvasti kinni. Kõigest, millest peaksin tegelikult loobuma.. See ei mõju hästi ei mulle ega ka kellelegi teisele.
Miks on siis nii raske lahti lasta? Ma peaksin juba ammu olema südame usaldamise lõpetanud.
Ja ma ikka loodan. Ja tegelikult ka, ma püüan niiii kõvasti lahti lasta. See lihtsalt pole nii lihtne.
Damn butterflies.
No comments:
Post a Comment