Jah, mul on jooksuaeg. Tõepoolest on. Kui ma koolis särasilmil ringi jooksen, endal naeratus näol ja liblikad kõhus, siis pole vist muud seletust? Ma ei tea, mis minuga juhtus. Ometi.. miks need liblikad on? Ma lubasin endale, et ma ei tee kuttidega enne tegemist, kui ma 40 olen. No andke andeks, natuke tahaks puhata ka. Aga.. Paistab, et mul ei lasta. Mõistus ja süda otsivad kahekesi viise, kuidas ma kõige rohkem kannataksin. No miks??Ei oskagi nagu midagi nii erilist rohkem välja viia. Õues tuiskab, aeg venib. Kohe imelik on, absoluutselt pole tahtmist midagi teha.. ja samas on igav. Hmm.
Polegi midagi rohkem. :)
Vanad liblikad taaselustusid või on need uued? :D
ReplyDelete