Täiesti haige. Ma ei saa aru, mitu korda ma pean valusalt kukkuma, et taibata, mis haiget teeb... Sest ma teen seda uuesti... ja uuesti... ja uuesti... Ma ei astu ämbrisse, vaid käin ringi, ämbrid jalgade otsas...Aga samas, ma ei saa jälle midagi kahetseda. Sest ma olin vahepeal õnnelik. Ja tegelikult sellised pisikesed õnnekillukesed on kõike väärt... :) Lihtsalt on kahju, et õnn kunagi kesta ei või...
Aga. Ma elan nüüd täiesti üksi. Asjad on põhimõtteliselt kolitud, vanast korterist müüdi isegi mu voodi ära. Ja siin on tegelikult päris lahe... Hästi nunnu korter on. Ja kuigi ma pole veel ühtegi ööd üksi siin olla saanud (* köhh köhh, Mari oli siin :*, köhh köhh*), siis selline mõnus iseseisvuse tunne on küll küljes. Söögikogustega ma siiski arvestada ei oska, soojendan toitu mitme inimese eest xD.
Helena viis, kuidas kohvi teha: Kohvipulber tassi. Hmm, mul pole veekeedukannu..okei, keedan potis. Vesi läheb keema. Hmmm..huvitav, mul pole kulpi... Okei, teise tassiga võtan potist vett ja valan seejärel kohvi peale. Jeii!
Ja nüüd läheb arvatavasti dušistseenideks ja Samara mängimiseks ja mõrvamiseks... Arvutiõpetuse praktika with Liisa! :)
Ühesõnaga. Te võite mulle külla tulla, kes korterit näha tahab... Teatage ette ainult. :)
(Btw. Ma saan 2 nädala pärast 18. Pension läheneb... :S)
No comments:
Post a Comment