Miks mul on tunne, et mu elu on nagu ringiratast kõndimine? Üritan edasi liikuda, asjadest mitte mõelda ja neid südamest välja saada. Üks hetk tunnen, et kõik on perfektselt korras. Järgmine hetk olen punktis, kust teed alustasin...Ma ei taha, ma ei jaksa, ma ei suuda enam. Kas oleks üldse võimalik sellest kõigest veel välja tulla?
Oot, kui ma ei taha, miks ma siis ikka veel kannatan?
No comments:
Post a Comment