Ma ei saa enam magada. Lihtsalt... ma värisesin terve öö. Ehmatasin end reaalselt unenäo peale istukile üles ja hingeldasin. Jäin uuesti magama... palav... külm... palav... külm... Ja kui äratuskell helises, tundsin ma lihtsalt, kuidas iga väiksemgi osa kehast valutas. Tõusen rõõmsalt üles ja lähen kohtusse? Vaevalt küll.
Mõtlesin, et magan natuke veel... panen silmad mõneks minutiks kinni ja siis ajan end üles. See tundus kõik liiga reaalne lihtsalt... Sõnad "teda ei saa enam elustada" ja minu haige nutmine ja korteri maha põlemine... ja soov, et ma poleks too hommik üldse voodist välja tulnudki.
No comments:
Post a Comment