Helena. says:
ei, ma olen liiga katki, valus on liigutada :D
Nendel sõnadel on vist rohkemgi tõepõhja all, kui ma esimese hetkega mõtlesin. Üks osa minust tahaks lihtsalt KÕIK korraga välja öelda. Absoluutselt KÕIK, mida ma tahan ja mõtlen ja tunnen. Teine pool minust karjub vastu, et sellel pole tegelikult mõtet, sest see ei muudaks mitte midagi. Arvatavasti mitte.. People never change, right?
Stop and erase. Oleks see vaid nii lihtne.
Teate, mis on kõige raskem? Istuda mõnest paari meetri kaugusel, vältida silmsidet ja rääkida kõigest ja naerda... Kuigi mõtted on ainult ühes kohas. See võttis vist ära rohkem energiat, kui kogu eilne trenn, jalutamine ja tantsimine kokku. Ja siis tulen koju, jään magama ja näen unes kõike seda, mis VÕIKS olla. See on see, mida ma tegelikult tahan. Ja tahan nii palju, et alateadvus ei lase sellest lahti. Ja ilmselgelt ma mäletan eilsest detaile, mis arvatavasti olid mõeldud hoopis tagamõtteta. Midagi juhuslikku. Ja ometigi söövitasin ma selle hetke endale mällu, kuigi see ei tähenda midagi. Talle.
Kui me suudaks kõik käituda nii nagu on õige... Kas me oleks siis kõik õnnelikumad? Miks me seda ei tee? Kordan... oleks see vaid nii lihtne.
Aga lahe on leida õhtu jooksul keegi, kes teab täpselt, mida ma tunnen, sest ta elab ise samasugust elu. Tore üllatus :)
I'm moving in reverse
Under your mighty curse
I hate myself for loving you
I turn my head away
But my heart will remain
'Till the day I learn you're no good for me
Mida kuradit, kas ma juba igatsen?
No comments:
Post a Comment