I just wanna run to you and and break off the chains.

Wow.

What just happened?

Põhimõtteliselt, meie klass on lahe. Kollektiivselt lihtsalt viimased tunnid üle lasta on tõesti.... et lähme parem kinno, me ei viitsi enam! Ja noh, kinno me küll ei jõudnud, aga Liisa juures istuda oli ka mõnus. Eriti originaalne on muidugi kell 1 päeval avastada, et oh, nüüd on kell juba piisavalt palju, et me saame poest alko ära osta! Ma saan aru, et õhtul on see piirang probleemiks, aga hommikul... Midagi uut. :D

Need imekoksid on ka megahead, btw. Viin, Sprite, 69 ja külmutatud mustikad... Mm...

Õhtul lõime Liisaga end üles ja läksime peole. Millegipärast polnud kummalgi enam tuju ja tahtmist niisama Nimetas istuda ja mehi nillida... Okei, ma tean, miks ma seda teha ei tahtnud, mul oli vaja hoopis kedagi teist näha :D

Ja kui seda sõnumit poleks nii õigel ajal tulnud, siis ma oleks kell 2 juba õndsat und maganud. Selle asemel sain koju kell 4 ja magama mingi 6... vist. Mõnus oli vähemalt. Veider tegelikult ka, aga eks pidigi olema.

Ja tegelikult, ma ei julge enam ühtegi vihjet või midagi muud ise tõlgendada... Mul on tunne, et ma panen sellega alati metsa. Aga siiski, c'mon, väga valesti ma ju seekord mõelda ei saa?

Kuigi tegelikult, kõik on võimalik.

Hahaha, ja Facebook ei pannud seekord õnneks täppi. Võite rahulikud olla, ma ei jäänud rasedaks. :D:D