Palun tule mõistusele, palun ütle need õiged sõnad. Palun anna endast kõik, et üks tüdruk õnnelikuks teha. Miks ei võiks see olla kõik, mida sa otsinud oled? Või kardad sa kellestki sõltuda?
Ma tean, see pole lihtne. I should know. Seda ma viimased.. ee.. 9 kuud teinud olengi ju.
Ma istun ämbris, nagu näha. Jälle. Või ikka veel.
Istun edasi ja teen näo, et ma ei soovinud ega tundnud mitte midagi, kui sa eile mu kõrval istusid. Ma ise tahtsin ju tookord mingit kindlat vastust. Võib-olla oleks pidanud selle küsimuse pigem lahtiseks jätma? Äkki sellepärast ma kannatan veel rohkem?
Oeh, ma enam kolmandat korda täna seda teemat siia sisse ei too. Loodetavasti.
Sest kõik on ju täiesti korras, no worries.
Huvitav, kas see on tõesti nii? Võiks ju.
No comments:
Post a Comment