Täna hommikul ma valmistusin olema terve päev kurb ja halvas tujus. Hommikul õue astudes päike küll soojendas, kuid see pani mind ainult nukralt naeratama.Aga.. kooli jõudes.. mind tabas rõõmus üllatus. See pani seest särama ja ma kohe ei osanudki ülejäänud päeval kuidagi olla. Kordamööda rõõmus ja kurb ja ma ei teadnud, mida oodata.
Ja nüüd.. huvitav, kas kõik on peaaegu endine? Ma olen niii õnnelik, et tahaks kellegi katki kallistada.. :)
Kõik saabki korda.
Ja nüüd ma asun tagasi oma 7-hüdroksü-2-propüülheptaalide ja 2-aminobutüületanaatide juurde..
No comments:
Post a Comment