Ma olen täiesti tühi. Ma pole ei kurb ega õnnelik, ma pole vihane, ma pole isegi närvis. Ma lihtsalt olen. Seest täiesti tühi. Ja isegi miski ei tee mu kõhus tormi, et anda märku minu tunnetest. Paistab, et seekord lõpuks jäi mõistus südamele peale. Ärge saage valesti aru, see on tegelikult hea.. lihtsalt mul pole ammu sellist tühjust olnud. Ma nagu saaks ise otsustada, mis tujus ma olla tahan. Pole miskit, mis mind mõjutaks, ma lihtsalt ei sõltu enam millestki. Teen seda, mida parasjagu tahan. Tunnen seda, mida tahan. Kas see natuke liiga suur vabadus pole?
No comments:
Post a Comment