Dead wrong.

Ma sain täna teada, et vanemad inimesed ei hinda väikeste laste arvamust. Ma tean, et see võib kõlada lapsikult, kui ma kirjandis kasutan näitena "Nukitsameest", aga ometi, miks mitte? Kas pole lapsed just kõige puhtamad olendid, kes on veel rikkumata? Nad näevad maailma omamoodi, kuid kas läbi nende silmade ei peegeldu just tõeline tõde, mida me ise enamasti maha salata tahame?
Ma olen natuke pettunud. Ootasin rohkem mõistmist ja lootsin, et nähakse asju sellest küljest, kust mina kõike jälgin. Aga paistab, et mul on veel väga palju arenguruumi ja ehk ma olengi veel ebaküps. Ma ei taha oma sisemisest lapsest lahti saada, aga.. paistab, et ma pean teda aeg-ajalt taltsutama hakkama.
Nonii, teemamuutus. Ma olen väga kaua üritanud leida päeva, kus mul kordagi millegagi ebaõnnestuda ei suuda. Üks hetk mõtlesin, et täna oli lõpuks ometi selline päev, kuid.. siis meenus, et mul õnnestus täna sisse magada! Just nii, mina, kes jõuab alati igale poole õigeks ajaks, magas sisse. Ebareaalne. :)
Üldiselt oli päev neutraalne. Oli positiivsust ja negatiivsust, kuid kumbki ei ületanud teineteist. Homme jälle. Nüüd hakkavad päevad ükshaaval venima. Või siis turbotempos minema. Oleneb, millisest küljest vaadata.
Ahjaa, meile tuleb uus õpetaja. Ja kahjuks ta pole minu jaoks enam nii uus, see ei olnud kindlasti üks positiivne uudis tänases päevas. Eks näis, mis saama hakkab.
Vähemalt päeva teine pool oli igati positiivne.. Alias on tore mäng! :)Ja Liisile pean saia viima.Ja põrandamopi.Ja midagi oli veel, aga minu mälu veab mind hetkel alt.
Teinekordki. :)