Find yourself in you.

Ma tegin oma mõtlemisviisis pöörde. Ma olen aastaid kõigile rääkinud, et inimene peab kõigepealt oskama iseennast armastada, siis saab ta ka teisi armastada. Kõik need aastad valetasin ma endale, et ma armastan iseennast. Üllatav, et ma seda valet enne läbi ei näinud. Iga kord, kui ma peeglisse vaatasin, nägin ma vigu. Vigu nii välimuses kui ka sisemuses. Olenemata kõikide heade sõprade kinnitustest, kui sõbralik ja hea ja tark ja ilus ma olen, ma ei uskunud neid. Nüüd on aeg ise oma õpetussõnade järgi tegutsema hakata. Proovin endas kõik selle hea üles leida, ehk hakkab maailm üldse positiivsem tunduma. :) (Btw, hey there, Liisa! )

Aga eilne õhtu kujunes välja oodatust hoopis erinev. Tore on avastada, et kusagil väga-väga sügaval sinu sees on hoopis teistsugune tüdruk, kes mõnikord tahab välja saada. Enamasti hoian ma teda sügaval lõksus, sest see tüdruk on risti vastupidine minu mõtlemisviisiga. Ta on täiesti teine mina. Ometigi pääses ta eile kuidagimoodi välja. Ja ma ei suutnud teda kaduma sundida. Ma aktsepteerisin teda, lasin tal tegutseda nii, nagu tema seda heaks arvas. Üllatav küll, kuid ma ei kahetse midagi. Ja mul on selle üle tõeliselt hea meel, sest.. mul oli eile lõbus. Nii lõbus, et ma tunnen praegugi rõõmuhõiskeid oma südames.

Ma olen kangekaelne, aga ma peaksin rohkem teiste nõuandeid kuulda võtma. Äkki neil ongi õigus? :)

Eile oli pöördepunkt mu elus ja mõtlemisviisis.

Love ya, bye. ;)