Praegu on väga halb aeg, et hakata kahtlema oma senistes plaanides. Kui mu füüsika õpetaja emale räägib, et Helena ei tohi mitte mingil juhul humanitaarala õppima minna, vaid peab minema reaalaine peale, sest ta on täielik reaalinimene, siis... See paneb ikka mõtlema küll. Aga TTÜsse ma ei taha minna. Tallinna ülikooli reaalained ei ole nii heal tasemel, see oleks suht mõttetu. Mis üle jääb, Tartu? Ma saaks oma eksamitulemustega sisse küll, tasuta kohale ka ilmselt. Aga... ma ei taha. Samas oleks see vist kõige õigem otsus.
Äkki ma olengi rohkemaks võimeline. Sest psühholoogiat saab kõrvale ka õppida ju. Reaalinimestest on puudus ka... Äkki peaks. Äkki mitte. Ma ei tea.
Ja mul on umbes nädal, et välja mõelda, mis ma edasi teha tahan. Kui sedagi.
Tuba on lilli täis ja ma olen Tallinna 21. Kooli vilistlane. Mitu tundi kontsadel ringi kõmpida ja poseerida ja naeratada ei ole lihtne, aga LÄBII ON. Lõpupidu oli ka lahee. Jään kõiki igatsema ja loodan, et me keegi võõraks ei jää. :)
Vihma sajab. Istun toas ja mõtlen elu üle järele nüüd.
No comments:
Post a Comment