Mul on tunne, et ma istun kaevus. Lihtsalt istun ja ei üritagi välja tulla. Ja siis täna see oli nagu mingi nähtamatu köis, millest ma kinni haarata üritasin. Kuid nähtamatut on raske kinni püüda...
See ei tähenda küll, et ma alla peaksin andma, kuid...
...tegelikult ma ju ootan, et hoopis keegi teine minu juurde kaevu hüppaks... ja parem oleks, et ta kuskile ei läheks. Aga see on ju ebareaalne, kas pole?
Tahaks ainult teada, miks.
No comments:
Post a Comment