E. M. Remarque "Elusäde"

"Aga kui ollakse meeter seitsekümmend kaheksa pikk ja kaalutakse alla 32 kilogrammi, ei soojenda arvatavasti enam isegi kasukad."

........................................................................................................

"Laagrihuumor nimetas neid moslemiteks, sest nad olid oma saatusele täielikult alistunud. Nad liikusid nagu masinad ja neil polnud oma tahet – neis oli kustunud kõik peale mõne kehalise funktsiooni. Nad olid elavad laibad ja surid nagu külma kätte jäänud kärbsed. Väike laager kubises neist. Nad olid murdunud ja kadunud olendid ning neid ei suutnud enam miski päästa, isegi mitte vabadus."

........................................................................................................-

"Vähem kui minutiga valitses teisel pool okastraati tühjus ja alles jäi ainult väikese laagri trööstitu rongkäik – kunagiste kaaslaste poolt unustatud, maha kantud ja isoleeritud vabiseva elu riismed kindla surma territooriumil."

........................................................................................................

"Mõtlemine väsitas samuti nagu jooksminegi. Enamasti ei lubanud nälg ja nõrkus üldse mõelda, kuid mõnikord muutus kõik kummaliselt kergeks. Kõik oli üliselge ja lühikest aega oli kaugele näha – kuni kõigele roomas taas väsimuseudu."

........................................................................................................

„Väljas poleks ta tõenäoliselt kunagi inimest tapnud. Siin ta teeb seda, sest tal on selleks võim. Ta teab, et meid kaebamine ei aita. Teda kaitstakse. Tal puudub vastutus. Selles on asi – võim ja mitte mingit vastutust.“

........................................................................................................

"Vangid seisid alasti rivis. Igaüks neist oli inimene, aga selle olid nad peaaegu juba unustanud."

........................................................................................................

„Me keegi pole siin see, kes me olime ja kes me olla tahame. Mis me tõeliselt oleme, selgub hiljem. Kes seda praegu teab?“

........................................................................................................

"Nälg ajus oli hullem – see tekitas hallutsinatsioone ega lakanud kunagi. Nälg ajus õgis iseennast isegi unes."

Sest ma lihtsalt leidsin oma sisemise raamatukoi taas üles.