Oeh.

No niiniinii raske on viimaste eksamite jaoks end kokku võtta ja korralikult õppida. Eriti kui enne seda järsku lisatööpäevi tekib ja magada ei saa. Ja kui on ilusad ilmad ja mõnus kevad ja Miina Tallinnas ja UNI ja... Lihtsalt oeh. Ma olen õnnelik, et maikuu läbi saab. Jõhker värk see töötamine ja ülikool korraga, aga kuidagimoodi peab ju ellu jääma. Võib-olla teebki tugevamaks ja vastupidavamaks ja kõike. Tegelikult, juba ammu on selle mõju tunda.

Nüüd tuli äkiline mõistmine, et maikuu viimane päev on ja mul on 2 nädala pärast sünnipäev ja ma ikka ei tea, kas pidada või ei ja ma saan 20 ja omg ma olen nii vana ja omg veelkord ja tegelikult see pole üldse nii vana ju. Ainult 2 ilmus ette. Esimene tõsine juubel. Oookei, ikka liiga vana.

I DON'T WANNA GROW UP!!!!! :(  (Jah, ma nüüd mossitan nagu laps. Don't let the kid inside you die :D)

Homme on lastekaitsepäev ja tasuta loomaaed. Niii loodan, et ilmateade paneb jälle metsa ja ei saja terve päev vihma, tahaks sinna minna. Pole ikka väga ammu käinud.

Olgu pealegi. Ma nüüd lähen õpin suhtekorraldust edasi. Siis saan varem magama ja siis tuleb homne päev ka varem. Siis ma ei pea enam kallistusi ja musisid igatsema. 2 päeva eemal olla on millegipärast veidralt raske. Tõsiselt, ma olen nii needy. Või on see normaalne? Dunno. Olen lihtsalt weirdo. Ikkagi, tahan kaissu ja laupäeval piiiikalt magada.

Olgu, tibud, ma sukeldun konspekti higlightima (jah, ma ei saa ilma õppida, kui markeriga konspekti ei värvi :D:D). Olge tublid ja ilusat mai lõppu ja veel ilusamat juuni algust!