"Asjad pole iseenesest head või halvad, ...

...me mõtleme need headeks või halbadeks." W.Shakespeare. Tore,et isegi konspektidesse armsaid ütlusi juurde on pandud.

Tegelikult oli mul lihtsalt organisatsioonipsühholoogia õppimisest pausi vaja. Esmaspäeval eksam. Teisipäeval isiksusepsühholoogia, homme võtan selle ette. Pühapäeval tuleb töömaraton, aga loodetavasti on rahulik päev ja saan selle 13 tunni kõrvalt organisatsiooni veel õppida. Huvitav on vähemalt. :) Tööleminekuga seoses nägin juba õudusunenägusid, kõik oli valesti ja uus ja ma ei osanud midagi. Haha, uued blenderid pole nii hirmsad tegelt, ma tean. :D

Eile võtsin Aliase karbi kapiotsast alla, pühkisin tolmust puhtaks, tegin lahti ja... oii, kes sinna sisse kolinud on, sipelgad! Õhhhhhhhhhhhhh. No ei ole meeldiv, mul on kõige suhtes siin parakad juba. Ükskord olid nad kotis oleva veepudeli korgi alla roninud. Tore, et ma enne nägin, kui jooma hakkasin... Nüüd kontrollin iga jumala kord, ega korgi all sipelgaid ei ringi ei jookse. Ükskord oleksin äärepealt sipelgatest kubiseva hambaharja suhu pistnud, no täiesti lõpp, kuidas ma hüppasin.

Igatahes, nüüd on nad otsustanud kapi otsas mu asju vallutada. Loodan siiski, et saan siit varsti minema, ei hakka enne puutumagi, tulevad nkn tagasi. Kolides pean siiski kõik asjad ükshaaval üle kontrollima, jee, edu mulle.

Kasutasin vahepeal oma vabu päevi ära ja lisaks magamisele jõudsin isegi Tartu tripi ära teha. Ehk siis linnas ringi jalutada ja tibusid näha ja joogitada ja vessutada ja kooki teha. Emadepäev oli siiski. Pühapäeval jõudsin maale ka, päris mõnus oli. Suvel tahan kindlasti kauemaks kui 2-ks tunniks sinna minna.

Aga kurja, mõnikord ma olen ikka Marje peale kade. Piloot oleks nii awesome olla. Ja kenad palgad ka. Kurja. Tegelikult on psühholoogia ikka megahuvitav ja ma ei kahetse seda valikut, eriti kui saan matemaatika järgmine õppeaasta veel kõrvale ka võtta. Jah, ma tean, et selle haridusega on megaraske tööd leida ja see paneb muretsema küll. Ja ma tõesti ei salli teiste eelarvamusi ja mõnitamisi, et see on lollide ala. ÜKSKÕIK, millisel alal sa loll oled, sa ei jõua kuhugi.. ja vastupidi - kui sa ei ole loll, siis ei kuku ülikoolist välja ja pärast ei jää ka kaugeltki mitte töötuks. (Niiet Pähkel, Annemari - stop it! Teil on minust hea arvamus ikka no.) Ma tean, et ma pole loll ja ma tean, et ma jõuan kaugele, sest ma viitsin vaeva näha, kui ma midagi tahan. (Nõudepesu selle alla ilmselgelt ei kuulu.)

Nüüd oleks aeg juba õhtusöök ahju pista (kartulivorm kodujuustu ja sinihallitusjuustumaitselise sulajuustu ja tavalise juustuga) ja samal ajal edasi õppida.

Muideks, esmaspäevaks lubas juba 24 kraadi sooja. See tähendab päikese käes bikiinides õppimist. Uh, tahan, suviiiiiiii!