Jah, ma läksin reede õhtul kell 10 magama ja magasin 11,5 tundi jutti. Ma vist olen ka väsinud. Ja tahaks maale-Tartusse teleportida, sest piletiks pole raha. Tahaks, et kodu oleks korras ja koolitööd kõik tehtud. Ja tahaks viisikuga tšillida, pidutseda, lõbutseda.
Mõnikord on ehk õige leppida sellega, et me ei saa elus kõike, milleks tahtmine tuleb. Kohustused peaksid siiski olema prioriteetsemad kui tahtmised. Aga ma ei usu, et elu nii tore oleks, kui KÕIK käiks täpselt nii nagu tahame. See on mingi ulmeline mõte niikuinii, aga pettumustega peab ka leppima. Sest kui me seda aeg-ajalt ei teeks, siis lõpuks ilmselt lihtsalt murduksime, kui miski rajalt maha võtab.
Oh, mis seal ikka.
Lihtsalt natuke halb on sellisel päikselisel päeval pärast pikka und üles ärgata süümekatega, et ma saaks olla parem. Ma üritan ja üritan ja ikka tõmbavad mingid nähtamatud kehad oma nähtamatute kätega mind alla tagasi ja sosistavad kõrva, et ma olen laisk ja loll ja nõme ja isekas ja mitte kunagi piisavalt hea.
Huvitava pesa oled endale leidnud kus kirjutada kõigest mis hinges kisab. Ma loen ikka ja jälle mida oled kirjutanud ja mõtlen ikka Sinu peale. Ja sellele kuidas see pisike armas plika on kasvanud suureks neiuks ja kaunis veel peale selle. Pean lugu kõigest mis Sa siia toksinud oled. Mõnest asjast isegi rohkem :D Aga edu Sulle. Jään põnevusega ootama uusi postitusi :D Mari-Liis
ReplyDelete