Wazzap?

Homme algab psühholoogia sisseastumise nädal pihta siis. Kell 5 on mingi konsultatsioon orsth, mis kestab 2 tundi. Teisipäeval on silmaringitest. Ja neljapäev või reede on grupitööd ja vestlused jms. Ja hoolimata sellest, et mulle järjest kinnitatakse, et ma olen tubli ja saan hakkama, siis... närvis olen ikka. Ma annan endast kõik, see on kindel, sest ma tahan seda NII VÄGA. (Et nägin isegi õudusunenägusid, et ma ei olnud piisavalt hea... :S )

TLÜ matas olen sees praegu, seal piisaks ainult ütlemisest, et tahan tulla. Tartu on vist käeulatusest väljas.. mata kindlasti, eripedagoogikas olen esimene pärast neid sajapunktilisi. Aga et isegi neid on tunduvalt rohkem kui tasuta kohti, siis ilmselt ei ole väga suurt võimalust sinna saada. Ja no tegelt väga ei taha ka... Kaire annaks peksa ka ilmselt ja aheldaks mu kuhugi Tallinna Hessi, et ma enam sellele isegi ei mõtleks. :D

Ehk kõik mu lootused on nüüd TLÜ psühholoogia peal. Ma isegi ei tea, mida teha, kui ma sinna ei saa. Tunnen, nagu puhas mata pole päris minu teema, mul on ikka vaja midagi inimesega seotut. Ja no, arstiks ma ei saaks niikuinii. Natuke tarkusest jääb puudu.

Oijahh, hoidke pöialt, eks :)

Mis ma siis muidu veel teinud olen? Mm. Tööl. Passinud. Raamatuid lugenud. Sooje suveöid nautinud. Ja õhtuid ka... :)

Selle nädala lõpuks on igatahes ülikooliga asjad aetud. Siis jääb järele ainult oodata ja loota, et kõik läheks nii, nagu tahan.