Ilus päikseline pühapäev. Ja ma vaatasin just filmi Julie & Julia... Ehk siis film kokkamisest ja armastusest toidu vastu ja ma ei imesta, et mul suu vett jooksma hakkas ja ma nüüd kohe mõne eriti hea retsepti välja otsin, mida ma õhtusöögiks teen. Kuigi ma olen vist natuke picky, sest ma paljudes retseptides on midagi, mille söömist ma parema meelega väldiks. Ja ei, need ei ole tomatid, sest küpsetatult annavad need ikka megahea maitse toidule juurde. Aga mingid suvikõrvitsad ja asjad, õhh. Ja seened.Keegi võiks ainult külla tulla, üksi on tobe midagi megahead süüa... Mulle meeldib, kui keegi teine ka naudib. Ehk siis, kes tahab täna midagi head süüa? :)
Kaks nädalat veel tööl käia, siis saan natuke suve nautida. Ujee. Siis hakkab paar nädalat hiljem ülikool. Vahepeal peab veel kuhugi kolima, lasnamäele on üks võimalus. Mulle see meeldiks muidugi... eks ole. :) Või siis ühikasse. No põhimõtteliselt eks näis, tsipa on aega veel. Ma olen tõesti püsimatu, kogu aeg kolin. Saatsin jälle hunniku asju emaga Tartusse ära, sest ma taipasin, et ma ei kasuta neid ja kui väiksemasse korterisse kolida (eriti kellegagi koos), siis need lihtsalt jäävad ette. Ehk siis minimaalselt asju, sest nii on lihtsam.
Tšintsud kolisid ka. Tunduvalt suuremasse puuri. Nad on nii rahul, jooksevad kogu aeg ringi ja naudivad vabadust. Ma olen ka õnnelik, et neil parem on. :)
Ahjaa, ma käisin finally viimast Potterit vaatamas eile. Ülihea film tegelikult, aga päris halb, kui kinos eriti vaikses kohas naeru tagasi peab hoidma. (No see on see, et kogu internet Potteri-teemalisi naljapilte täis on... kui ikka Voldemort Malfoy'd kallistab ja siis samal ajal mul peas sinna tekst juurde tuleb, et "that awkward moment, when Voldemort needs a hug...", siis jeah... üritage tõsiseks jääda :D) Ja ilmselt ma oleks rohkem emotsionaalne ka olnud, kui ma seda üksi vaadanud oleks, aga eile tundus kõik liiga naljakas lihtsalt.
Tegelikult mitte ainult eile. Iga kord, kui ma Tõnisega kokku saan, siis on mul kogu aeg naljakas. See on vist hea ju... et keegi mu tuju momentaalselt heaks suudab muuta? Ja see, et kõik kogu aeg armas on. Neid pisiasju on nii palju, mille peale ma kogu aeg kodus üksi naeratan, aga ma parem ei hakka jagama. See on minu asi... ja pealegi, ma poleks kindel, kas ma üldse siis seda postitust lõpetaksin. Aitäh igatahes :)
Ja jah, ma lõpetasin tulevikust mõtlemise ja elan praegu. See ei tähenda, et mulle kõik meeldiks, aga ei tasu ikka ennast piinata, where's the fun in that?
Tore, et on inimesi, kes minuga veel vabalt suhelda suudavad ja tegelt on tore, et neid ikka jagub. Ma saan aru, et mõnikord on vaja näha, et keegi hoolib... igaüks vajab seda, mina ka. Aga kui ikka lõpmatult seinu üles topitakse ja inimestes ainult vigu otsitakse, siis ei jaksa keegi lõpmatult neid maha ka lüüa. See jätab pigem mulje, et ei taha mind enda ellu. Otsustage ära igatahes, mis te jamate, tõesti. Aga nojah, keegi pole ju kunagi rahul sellega, mis tal on... ja sedagi taipab igaüks alles siis, kui ilma jääb. Kahju.
Mina nüüd naudin pühapäeva edasi, üritan ennast natuke häirivast tagasihoidlikkusest lahti saada ja otsin yummysid retsepte. Ilmselgelt pole ammu midagi rääkida viitsinud ju, alati tuleb kõik korraga. :)
Ilusat päeva teile, tibud :*
No comments:
Post a Comment