Kuulan siin SEDA lugu ja mõtlen, millega ma kõik selle ära teeninud olen ja soovin, et Annemari siin oleks.
Kusjuures, eriti halb tunne on, kui mingi hetk taipad, et aga tegelikult ei olegi kellelegi helistada, sest kedagi ei kotigi. Eriti et päeva jooksul on olnud ainult üks inimene, kes reaalselt küsis, mis mul viga on ja üritas aidata.
Käigu põrgu see elu. Praegu tahaks küll kaugele ära ja enam mitte kunagi tagasi tulla.
No comments:
Post a Comment