Ainult paar päeva veel!!
Nii hea on lõpuks hakata tundma seda vabaduse ja puhkuse lähenemist. Ajude pingutamist vajavaid asju jääb järjest vähemaks, enam ei kukugi tuju maa alla, kui oma päevikut ja koduste tööde hunnikut vaadata.
Siiski on paar päeva veel vaja üle elada. Praegugi võib enda üle uhke olla, et kõige senisega hakkama on saadud- kusjuures mitte kõige hullemate tulemustega! :)
Lõpuks on talv ka käes. Esialgu oli küll harjumatu, kui õue astudes kohe pakase näpistamist tunda sai. Nüüd on juba mõnus, vahelduseks veidi talveilma ka. Jõuludeks lubas isegi lumesadu, ehk see aasta saab valgeid jõule. Üle mitme aasta on mul jõulutunne ka sees. Selline helde, rõõmus tuju (nii palju, kui see kurnatuse alt välja paistab).
Ellu tuleb järjest rohkem asju, mille üle ma järgi pean mõtlema. Lootsin, et ajapikku läheb kõik lihtsamaks, ometigi juhtub pigem vastupidi. Palju detaile, mida isegi tähele panema ei peaks, jääb silma ja need hakkavad minu peas teooriaid looma. Keerulisemaks teeb selle veel asjaolu, et ma ei tea, kas ma tahan, et need tõesed oleksid, või ei. Eks kõik peab välja selgitama.
Piparkookidest ja mandariinidest ei saa mul vist iialgi kõrini- hävitatud on juba hiigelsuur hunnik. Isu on ikka!
No comments:
Post a Comment