Stand up boy, I shine so bright when you're around.

Sest võib-olla ongi vahepeal võimalik saada see kõik? Või hoopis on meil kõik vajalik kogu aeg olemas ja ainult meie ise oleme nii pirtsakad, et miski ei tundu alati piisavalt hea ega sobiv? Äkki ongi asi nii lihtne, et piisab kui vaid hetkeks mõelda ja näha, kui õnnelikud me tegelikult oleme? Äkki peakski hirmust mööda vaatama ja andma enestele võimalus, et jõuda kaugemale. Sest ükski kogemus ei saa ju olla halb ja ainult inimesed loovad endale liiga palju mõttetuid foobiaid ja hirme, mis nende elu takistavad.

Ma isegi ei tea, millest selline mõttekäik. Mul on lihtsalt viimasel ajal olnud nii mitmeid erinevaid mõtteid, kuidas kevadel/suvel veidikeseks välismaale ära põgeneda ja muud maailma näha. Võimalused ei kuku alati sülle, neid peab ise otsima ja kasutama.

14 päeva veel ja adios amigos, nädalaks Hispaaniasse puhkama. Soov, mille nimel terve augusti rügatud sai, ammune unistus ja kokkulepe, mille mittetäitumises ma kunagi 100% kindel olin... Nojah, elu viskab huvitavaid teeradu ette... aga ainult meie ise valime, kustkaudu täpselt kõndida. :)

Ilmselgelt ma pole kuu aega kirjutanud, pidin deep olema. Tegelikult on mul elu hea, kool on hea, loomadel läheb hästi, töö on vahva, sõbrad on kallid. Kõik on hästi.

"Parim viis head tuju tagasi saada, kui oleme ta kaotanud, on end rõõmsalt sirgu ajada, tegutseda ja rääkida nii, nagu oleksimegi juba rõõmsad." - Dale Garnegie