WTF just happened?

Tõsiselt. Rootsi tripp oli ikka tõsine mida kuradit. Algus oli megaäge, sai laevas korralikult pidutseda ja pilte teha ja nalja ja juua. Ja siis sai veits shopatud ja linnas ringiratast käidud... aga kui üks hetk avastada, et laev väljub 45 minuti pärast ja me oleme Liisaga kahekesi kuskil keset linna... Ilmselgelt paneme me täiega jooksu, et sadamasse jõuda ja siis mingi hetk avastasime, et me kiirustasime totaalselt vastassuunda. Ja siis juhatati meid mitmeid kordi, millise bussiga sõita ja kuhu, aga me ikka suudame valesse lõpp-peatusesse sõitva bussi peale istuda. Ausõna, kuidas on üldse võimalik, et nii õnnetud juhused kõik korraga tulevad?

Igatahes jah, sadamasse jõudsime 15 minutit liiga hilja ja ostsime piletid järgmise õhtu laeva peale. Aga kuna meil ju hotellituba vms polnud ja õues oli külm ja meil olid kaasas ainult pangakaart ja id-kaart (ofc ülejäänud asjad reisisid õige laevaga Eestisse tagasi..), siis istusime McDonald'sis... kõigepealt ühes, kus oli nunnu abielus mustanahaline, kes meid kangesti aidata soovis, aga arvas, et ta naine hakkaks midagi kahtlustama, kui ta kahe noore tšikiga sisse jalutaks. :D See pandi kinni ja ÕNNEKS leidsime 24H avatud McDonald'si, kus me siis terve öö veetsime. Jep, jõime kohvi ja lihtsalt istusime kergelt 7 tundi ühe laua taga ja jälgisime purjus rootsi noori. Ja harisime neid (because Estonia is the capital of Poland! Seriously, where's your brain?!).

Kella 6ks liikusime tagasi sadamasse ja seal oli niiiii külm. Sest tore on end kuumaveepudelite ja kätekuivatuspuhuritega soojendada. Ja fuck the security guy, kes meid laeva sooja ei lasknud, kui see kell 10 sadamasse jõudis. -.- Sest ükskõik ju, oodake 15.30ni, mis seal ära pole. Õhhhh. Kõige jõhkram passimine üldse. Nagu... kokku 22 tundi TÜHJA PASSIDA. Sest linnas on külm, šoppamiseks rohkem raha pole ja no teisest laevast enam ikka maha ei jääks ju. Niipea, kui meid laeva lasti, vajusime magama. Kokku magasime umbes 15 tundi 18st, mis laevas olime. Jõhker.

Tudengid on nüüd veel pankrotistunumad ja väsinud ja see kurnas kuidagi tõsiselt ära. Mitte ainult magamatuse pärast, aga see muretsemine ja masendus vaheldumisi naeruhoogudega, et kuidas me nii feilid saame üldse olla. Ja ei oska isegi kedagi süüdistada. Oleks pidanud aega ise paremini jälgima, aga no kurja, ei tasu ju oma sõpru üksi maha jätta, kui sadamasse liigutakse. :( Eriti kui me enne terve päev rääkisime, et meil pole õrna aimugi, kus ja kuidas me liigume...

Tagantjärele on ju hea mõelda küll, et miks me toda või teist ei teinud, aga paanikahoos ei tule kõike pähe...

Oeh. Haige kogemus lihtsalt. Eks varsti on see ilmselt lihtsalt asi, mille üle naerda. Praegu olen lihtsalt õnnelik, et kodus tagasi olen ja saan käsi kreemitada ja juukseid kammida... välismaale ei taha enam mõnda aega vist. Ja McDonald'sisse ammugi mitte, õhhhhh.

Olge tublid ja ärge asjadeta välismaale eksige,

Helena. :)