Hihihihi. :)
Ma olen vist seda juba mitusadakümmend miljardmiljonit korda öelnud, aga ma olen niii rahul kõigega praegu. Lihtsalt õnnelik. Enam pole mingi nõme pankrot ja tööl ei ole enam nii koba ja kool on ikka huvitav ja inimesed on niinii nunnud. (Näevad mind unes ja puha!) Homme on viimane eksam ja järgmine nädal saan Rootsi. Ja vahepeal käin tööl (japjap, tulge külla) ja puhkan ja olen niisama lahe.
Tegelikult tahaks ka praegu õppimise asemel (haha, blogikirjutamine käib ilmselgelt selle alla..:D okei okei, kohe lähen loen edasi) mõne kaissu ronida ja üles soojeneda. Õh, tõesti, miks mul nii külm kogu aeg on... Aga muidu jah. Tahan lollusi teha ja juttu ajada ja ma armastan seda, kuidas ma saan nii mina olla. Et ei pea kogu aeg tohutult mõtlema, kuidas käituda ja olla ja kuidas mida öelda. Lihtsalt... olen ja teen ja ütlen. Ma tahaks, et kõik saaksid midagi sellist tunda. :) Ma kirjeldaks seda veel ja veeel, aga kuidagi veider on. See on nagu osa minust, mida ma ei tahagi... või ei saagi... täielikult jagada. Samas kuulutaks iga päev kõigile, kui õnnelik ma olen. Tahaks, aga ei taha. Jep, ma olengi veider. :D
Ja kas see teeb minust väga halva inimese, kui ma olen rahul, et inimesed mu elust kaovad? Ei, ma ei taha neid ära ajada ja paljudega on ikka tõsiselt häid aegu koos veedetud. Mitte et te peaksite kõik mind rahule jätma, ooei. Lihtsalt...
sellised, kellega ma just ei saa olla mina ise. Kogu aeg on vaja mõelda, mida teha ja kuidas olla. Ja kellega koos olla on imelik ja pingutatud. Kõik suhted ei olegi lihtsad, aga kui need ainult õnnetuks ja väsinuks teevad, siis pole sellel ju mõtet. Eks? Natuke on ikka kurb. Mingi süütunne on, et äkki peaks rohkem pingutama veel. Kuskil kaugel sisetunne karjub, et sõbrad ei tohiks alla anda. Ja siis samas, suhtlemine on kahepoolne...
Ah, mis seal ikka. Mõned inimesed tulevad ja lähevad. Mõned jäävad. Mõned kaovad ja tulevad siis tagasi. Loodetavasti kauaks. Aga kõik jätavad mingid mälestused headest aegadest maha... selle eest olen alati tänulik. :)
Ja ma hakkasin vahepeal mõtlema, et mul on nii palju asju, mida ma elus ära tahaksin teha, aga... millal? Ma tahaks ka ringi reisida ja maailma avastada ja uusi kogemusi saada. Aga tõsiselt... millal? Siin on kool ja töö ja sõbrad ja... pealegi, ma pole üldse kindel, et ma oma turvalisest mullist välja julgeksin pugeda. Oeh.
Kallid olete kõik. Do what makes you happy. :)
Tsauki. :*
hihi, numpsik! (L) :)
ReplyDelete