Põhimõtteliselt... Ma olen omadega ikka no NIII sees.See ei ole normaalne, tõsiselt. Ma ei jaksa, ma tahan mingit lahendust. Ma ei suuda mitte millelegi keskenduda, seda asja pärast, mis peaks juba ammu minevikus olema...
But I'm just like that... Loogika puudub. Hoian kinni sellest, millest ei tohiks ning ei julge edasi liikuda. Sest ma lihtsalt ei taha. :)
Ma loodan nüüd, et ma väga kaua enam piinlema ei pea.
No comments:
Post a Comment