Tore, et ma olen jälle leidnud endas selle võimaluse kõik kirjutades välja lasta. See polegi isegi võimalus, pigem vajadus. On lootust, et kui ma midagi kirja panen, tuleb mõtetesse ehk ka rohkem selgust... Jah, lootuseks see vist jääbki. Üldse, lootus, mis see on? Mingi ootus, et asjad läheksid lõpuks nii nagu ma ise tahan? Ma arvan ka, et see toimib ju.. Eriti kui sinna on segatud teised inimesed.
Mul on sees täielik tühjus. See omakorda vaheldub kohutava segadusega. Ma arvasin, et ma sain täpselt, mis ma tahtsin. Mingi kinnituse, mille alusel edasi tegutseda. Ma ei saa öelda, et see mulle tegelikult midagi andnud oleks, mina tunnen ja mõtlen ikka samamoodi, pigem lihtsalt pettusin. Mitte ainult teistes, ka iseendas.. et mul ei ole jõudu teha seda, mis on õige.
Ma tahan jätkuvalt seda, mis on keelatud ja mida ma ei saa. See ei mõju hästi, ma tean seda. Ometigi ei saa ma sinna mitte midagi teha, pean lihtsalt üle elama. Praegu ei näe ka ühtegi valguskiirt, kõik vajub kogu aeg sügavale pimedasse tunnelisse tagasi. Kahju on, et keegi isegi ei ürita.
Nojah, ilmselgelt olen ma selle kõigega juba harjunud. See ei tähenda, et see mulle meeldiks.
Kui miski on n-ö keelatud, siis tuleb leida "seaduseauguke," mis selle keelatuse välja vabandab. Ja mitte miski pole võimatu, kui sa oled valmis selle nimel pingutama ja teatud hinda maksma.
ReplyDeleteMhm, muidu küll, aga nüüd ma enam seda keelatut ei taha. Ehk katsetan järgmine kord. :D
ReplyDelete