Maailmas on liiga palju pimedust, õelust ja halbu mõtteid, et neid ise veel juurde tekitada.
Heatahtlikkus ja positiivsus on väärt austust ja tunnustust, mitte mahategemist. Kellegi isegi väga pisikeste abistavate pingutuste eest on ilus öelda "Aitäh!". Sõprus on suurim väärtus ja sõpru peab hoidma, mitte neid proovile panema. Armastust on vaja jagada ja kuna armastus on ülim julgus ja usaldus, siis sellele peaks alt üles vaatama.
Inimesed on nii iseendas kinni, et nad isegi ei märka enam, kui asi pole ainult neis. Või kui pisikesed asjad ei lähe nende tahtmise järgi ja seda teiste peal välja elatakse. Miks küsitakse ise abi, aga sama vastu tegema ei ole valmis? Kõik maailmas on kahepoolne ja töötab ainult siis, kui kõik pooled töötavad võrdselt. Muidu võiks samahästi gravitatsiooni kohe ära kaotada ja selles tohuvabohus elada.
Deep kokkuvõte selle kolme kuu kohta, kui ma siia ei jõudnud...

No comments:
Post a Comment