Vajutasin täna hommikul äratuskella kinni ja ajasin end suure vaevaga teki alt Tõnise kaisust välja ja ronisin pessu. Sõin natuke ja sõitsin linna tööle. Jõuan kohale, ei jõua midagi tegemagi hakata, kui ilmuvad teised teenindajad ja seejärel juhataja, kes vaatab mulle otsa ja ütleb: "Tead, aga sind vist ei olegi täna siia vaja. Võta endale vaba päev!"
Ma ei hakka ometi sellele ju vastu vaidlema. :D
190 töötundi tehtud, nädalavahetusel tuleb mingi 25 veel lisaks. Muideks, ma olen tegelikult poole kohaga tööl ja normtunnid selleks on 84... Jah, ma olen tööloom. Ei, ma ei mäleta, et suve oleks olnud. Jah, ma ootan VÄGA kooli, sest siis käin ka vähem tööl ja näen vahelduseks inimesi ka (kes vahelduseks pole kliendid). Ei, ma ei jõudnudki kordagi Piritale randa ja võrku mängima. Jah, ma tean, et ma pole teile ammu kirjutanud, aga pole ka väga millestki kirjutada olnud.
Positiivne on see, et saan korralikult palka selle eest ja siis (niiniinii väga tahan ja olen ju välja teeninud selle, eks) kui kõik hästi läheb, tuleb oktoobris üks mõnus puhkusereis Hispaaniasse. Palun-palun teeme nii, et see juhtub.
Limpsin siin vaikselt Lambruscot. Mõtlen, kas viitsin oma nn raamatublogisse veel ühe postituse teha või ei. Siinkohal veidi reklaamin, keda huvitab: http://helenaraamatud.blogspot.com/
Mõtlesin, et loen nii palju ja niikuinii kirjutan ilusaid kohti välja ja miks siis mitte teiega sheerida. Ma ei garanteeri väga korrapäraseid postitusi, st mõnikord viitsin mitme raamatu kohta kirjutada ja mõnikord ei jõua üldse.
4 kuu pärast tuleb põrgu. Ma tean, et võiks siiski mõelda rohkem olevikust, mitte minevikust ja tulevikust, sest see ei saa kunagi head teha. Aga siiski... Kõik on juba praegu veidi hirmutav, sest ma pole lihtsalt harjunud enam üksi olema ja ainult iseendast sõltuma. Aga me saame hakkama. Jah. Sõjavägi, be damned.
Sukeldun järjekordsesse raamatusse (võib-olla hispaaniakeelne Potter. Si, si..), ootan oma kõige kallimat siia ja limpsin veini edasi. Homme jälle tööle.
Olge tublid! :*
No comments:
Post a Comment