"Love is when you find someone who is your best friend and you can be yourself around them. Its when words can't come close to how you feel. Its when you know you are supposed to be together. And if you have to wait forever . . . You will."
Mõnikord ma mõtlen, miks ma ei suuda kirjutada, kui mul hea olla on. Ma tahan, aga ma pole kindel, kas ma suudan end õigesti väljendada. Igatahes...
...see on see tunne, kui sa ei taha magama jääda, sest reaalne elu on palju parem. Kui pärast pikka ja väsitavat kooli ja tööd saad kellegi kaissu ronida ja ei pea isegi midagi rääkima, sest lihtsalt see olemine paneb naeratama. See on see, kui mõnikord tahad kurbi lugusid kuulata, aga ei saa, sest sõnad ei lähe lihtsalt enam oma elu ja tunnetega kokku. Kui on olnud halb päev või keegi on sulle halvasti öelnud, aga ikka ei saa õnnetu olla, sest keegi suudab iga väiksema asjaga naeratama panna. Või see, kui ei pea kogu aeg mõtlema, mida ja kuidas öelda või kuidas käituma peaks ja võid tükk aega lolli mängida ja mõnikord lapsik olla, aga ei pea põdema, mida minust arvatakse. See on see, kui keegi sind kiidab, ükskõik mida sa teinud oled. Või kui lihtsalt tehakse kompliment, isegi kui see on mingi väike asi, aga tõsiselt mõeldud. Ja see, kui jätsid alles mõned minutid tagasi kellegagi hüvasti, aga juba igatsed. Ja see tunne, kui keegi ütleb sulle, kui väga ta hoolib. Või see hetk, kui sa taipad, et keegi teine reaalselt tunneb sinu pärast muret, rohkemgi kui sa ise. Ja need liblikad, mis juba teist aastat järjest kõhus on. Ja see tunne, kui keegi, kellega isegi eriti palju suhelnud pole, järsku tööle sisse hüppab ja juttu rääkima tuleb. Ja mõnikord ka see, kui vanu sõpru igatsed, aga tead, et kõik head asjad ei jäägi ja uued sõbrad tulevad asemele. Ja häid vanu aegu meenutad ja siis taipad, et praegu on täpselt sama hea, kui mitte parem. Ning siis mõtled, et peaks sõpradega kokku saama ja isegi nendega, keda nii palju enam näha pole, saab täpselt sama vabalt rääkida ja lõbutseda ja sa tead, et nad ei kao mitte kuhugi. Või kui teed kohvi ja saad sinna peale lõpuks ometi südamekese joonistatud. Või kui keegi helistab ainult sellepärast, et nad igatsesid su häält ja sa tead, et nad mõtlesid su peale. Nagu iga päev oleks suveõhtu, kus oled just lõkkel vahukommi küpsetanud ja keegi mängib kitarri ja sa lähed kiigud nii suure hooga, et peaaegu lendad ja siis jooksed sooja vette ujuma ja vaatad parimate sõpradega tähti ja jalutad valgel suveööl paljajalu mööda maanteed ja keerutad käed laiali ja...
See on selline tunne, kui kõik... KÕIK, mis mul õnnelik olemiseks vaja oleks, on olemas.
No comments:
Post a Comment