Ma ei näe selles pointi ja pooldan positiivset suhtumist kõigesse ja kõigisse, aga täna ma ei jaksa.
Istun terve päeva teki all ja ei viitsi eriti kellegagi suhelda ja olen natuke halvas tujus.
Üle väga pika aja kusjuures, ma ei teagi, kust või miks see nüüd tuli...
Võiks võtta asju nagu nad on, aga ma hoopis muretsen selle pärast, mis minust saab, kui ma seda igapäevast kohutavat muretsemist ei jäta. Või mis saaks, kui ma ei jaksaks üks hetk kõigi ootustele enam vastata. Või tegelikult enda ootustele, see latt on vist veel kõrgemal. Õh.
Aga ilusat sõbrapäeva tagantjärele, tibud, loodan et teil oli tore päev. Mul oli. :)
Tahaks puhkust. Ülemõtlemisest ja muretsemisest. Okei, mul on kaissu tagasi vaja, poleks pidanud hommikul voodist tõusmagi... Sest see oleks täpselt õige puhkus.
No comments:
Post a Comment