Miks on nii, et ühe hea asja kadudes kaovad ükshaaval ka kõik teised? Ühe inimese kadudes ükshaaval ka kõik järgmised...Kahju, kui inimesed muutuvad täpselt selliseks, mida nad enne pelgasid, teistes muuta üritasid ja maha tegid. Kahju, kui neil ei jätku tahtmist ega jaksu hoida kinni sellest, mis vähegi pingutust nõuab ja 100% nende soovidele ei vasta. Eks kiputakse ikka lihtsamat teed mööda kõndima.
Ma pole vist kunagi tundnud nii meeletut igatsust. Tõsiselt, ma olen nii kaua selle kõhuvaluga ringi käinud, et tänane peavalu tundus imelik. Liiga reaalne. Ma ei saa enam aru, millises maailmas ma elan. Kõik on liiga palju muutunud. Ja nüüd ma ootan, kuni päike pilve tagant välja tuleb ja natukenegi elu rõõmsamaks muudab.
Kõik laguneb laiali.
Vähemalt killuke päikesest on minuga kõikjal kaasas. Sest ta lihtsalt ei tahagi lahti lasta... :*
No comments:
Post a Comment